Paul Grant

Paul Grant on ameeriklane sünnilt, idamaalane südamelt ja šveitslane elukohalt. Ta on samas üks väheseid õhtumaalasi, kes on täielikult pühendunud idamaade muusikale juba üle 40 aasta. Tema santuurimängu meisterlikkus on toonud talle tunnustuse mitmetes erinevates traditsioonides – India, Iraani, Afganistani ja Kašmiiri muusikakultuurides. Ta on aktiivselt otsinud nende kultuuride vahelisi seoseid ning on õppinud ka tablat ja sitarimängu. Sügav huvi haruldaste instrumentide ja mängutehnikate vastu on viinud teda mitmete instrumentide restaureerimise ja ehitamiseni ning olnud aluseks tema elukestvale otsingule täiusliku heli järele.

Tema õpetajad:

Kašmiiri (India) santuur – Ustad Ghulam Mohamad Saaz Nawaz (Kašmiir)
Iraani santuur ja radif – Mohamed Reza Lotfi ja Madjid Kiani (Iraan ja USA)
Sitar – Radhika Mohan Moitra (Kalkutta)
Surbahar – Zia Mohiuddin Dagar (Amsterdam)
Tabla – Zakir Hussain ja Jnan Prakash Ghosh (India ja USA)

Paul Grant on sündinud USAs Atlantas 1951. aastal. Oma muusikukarjääri alustas ta trummari ja lauljana erinevatest ansamblites, mis viljelesid rock and roll’i, rhythm and blues’i ning džässi. Teda tõmbas aga järjest rohkem Idamaade poole ja tema muusikalise horisondi tõeliseks avajaks sai esimene reis Indiasse aastal 1972. Alates sellest pühendus ta täielikult Põhja-India, Kašmiiri, Pärsia ja Afganistani muusikatraditsioonidele.

1990–1993 õpetas ta tabla ja sitarimängu Rotterdami konservatooriumi maailmamuusika osakonnas. Alates aastast 1994 on ta õpetanud kašmiiri (India) ja pärsia (Iraani) santuuri, sitari ja tablat ADEMis (“Les Ateliers d’Ethnomusicologie de Genève?) – keskuses, mis tegeleb eri kultuuride traditsioonilise muusika ja tantsu uurimise ja dokumenteerimisega ning samuti kontsertide ja meistriklasside korraldamisega.

Ta on mänginud koos paljude ansamblitega. 1998–2003 oli ta traditsioonilise afganistani muusika ansambli Kaboul liige, mis võimaldas tal täiendada oma väga avarat Ida muusika repertuaari. Aastal 2003 omistati ansamblile Kaboul BBC Raadio 3 maailmamuusika auhind.

1998 ja 2004 koostöös ADEMiga organiseeris ja osales ta kahes „Idamaa rännakus“ – muusikalises odüsseias, mis uurisid sarnasusi ja erinevusi muusikakultuurides Himaalaja nõlvadelt Vahemere rannikuni. Salvestus, mis kannab nime „Voyage en Orient“, annab suurepäraselt edasi õhustikku ja dünaamika kontsertidest, mis pälvisid Genfi muusikapubliku suure menu.

Koostöös Amdathtra’ga (Association of Traditional Music, Dance and Theatre) on ta osalenud mitmetel kontsertidel, millega tähistati diwali’t Octogone teatris, Pully’s koos selliste muusikutega, nagu Pt. Nayan Ghosh, Ustad Asad Ali Khan ja Ajit Singh ning paljud teised.

Aastate jooksul on ta teinud koostööd Radio Suisse Romande’ga ja osalenud paljudel festivalidel. Ta on esitanud ja salvestanud palju duette koos Pandit Nayan Ghoshiga, kellega ta on andnud dialoogile hindustani muusikas uue tähenduse. Sellest on osa saanud kontserdipublikud Šveitsis, Prantsusmaal, Marokos ja mujal. Nad on välja andnud kaks albumit – „Dialogues“ ja „Ragas for Serenity“ –, mis on suurepärased näited improviseeritud dialoogist kahe muusiku vahel, ning on selle klassikalise traditsiooni orgaaniline osa.

Aastate jooksul on sündinud veel paljusid erinevad loomingu- ja kontsertprojekte, mis viinud teda Euroopasse, Indiasse ja USAsse.

Alates aastast 2008 alustas ta taas kašmiiri muusika õpinguid, süvenedes Sufyana Kalam’i, mis kannab sufide traditsioonilist muusikat ja poeesiat. See uuenenud huvi viis ta koostööni Laurent Aubert’iga, kellega koos salvestati CD „Cachemire, le Sufiana Kalam of Srinagar“.

Tema huvi kaugete kultuuride muusika vastu ning osalemine traditsioonilistes ansamblites tõestab, et on võimalik südamest tulev dialoog inimeste vahel, kes tulevad väga erinevatest kultuuridest. See on lootuse sümbol meie maailmas, mis sedavõrd januneb tõelise dialoogi järele, mis oleks üle keele, religiooni, poliitika ja majanduse piirangutest.