« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist

Aristophanese komĂƒÄŒĂƒÄŒdia "Linnud"

Aristophanese komöödia "Linnud" (V saj. eKr.)
proloog ja parodos
Festivali projekt: Lavastajad Mari Murdvee ja Heli Kohv, peaosades Ergo VĂ€strik, Tarmo Tabas, Heikki-Rein Veromann; kaastegevad Conrad Steinmann (Sveits) ja Massimo Cialfi (Itaalia)

Antiigist on tĂ€napĂ€eva jĂ”udnud ĂŒksteist Aristophanese komöödiat, mis kĂ”ik ei ole veel eesti keelde tĂ”lgitud ja on seega paljudele tundmatud. “Linnud” etendus Ateenas linnadionĂŒĂŒsial 414. aastal eKr ja see on kĂ”ige pikem komöödia (1765 vĂ€rsirida). Teksti esitasid kolm nĂ€itlejat ja koor, kusjuures erinevaid tekstiga tegelaskujusid on 22, lisaks tummnĂ€itlejad. Protagonistil (esinĂ€itlejal) oli vaid ĂŒks roll, selles tĂŒkis Peisthetairos, ĂŒlejÀÀnu jaotus kahe nĂ€itleja vahel. Koor oli riietatud lindudeks. Et seekordsel vanamuusikafestivalil on laval vaid osa “Lindudest”, proloog ja parodos (koori sissemarss), siis pakume teile lugemiseks tervikkomöödia sisukokkuvĂ”tte:

Kaks ateenlast, Euelpides ja Peisthetairos, lahkuvad linnast ja lĂ€hevad otsima vainukĂ€gu Tereust, kes oli kunagi olnud inimene, aga mĂŒĂŒdi jĂ€rgi muudetud linnuks. Mehed soovivad Tereuselt kĂŒsida, kas ta ehk oskaks neile juhatada elamiseks mĂ”nd mugavamat linna, kus ei oleks tarvis maksta maksusid ja kĂ€ia kohut. Leidnud Tereuse, kes on lindude kuningas, sisendab Peisthetairos talle, et tuleks rajada uus linn - lindude polis, mis asuks inimeste ja OlĂŒmpose jumalate vahel Ă”hus. Polise asendi tĂ”ttu avaneks lindudel vĂ”imalus saada endale vĂ”im nii inimeste kui jumalate ĂŒle, sest inimeste poolt maa peal pĂ”letatavate ohvriandide suits ei jĂ”uaks jumalateni. Tereus satub plaanist vaimustusse. Ta kutsub linnud kokku, et nendega nĂ”u pidada. Linnud on harjunud inimesi pidama oma surmavaenlasteks ja tahavad esialgu mehi tĂŒkkideks kiskuda, kuid Tereuse veenmiskunsti abil taltuvad ja vĂ”tavad mehed vastu (proloog ja parodos). Peisthetairos vĂ€idab, et linnud olevat kunagi olnud jumalad, kuid hiljem kaotanud vĂ”imu, ning Ă”hutab linde Zeusile sĂ”da kuulutama (agoon). Ehitatakse linna, laotakse mĂŒĂŒre, uuele polisele tahetakse nimeks panna Pilvekukkula. Juba on jĂ”udnud kuuldus uuest rajatavast linnast inimeste kĂ”rvu, hakkavad saabuma vaatlejad: Poeet, Ennustaja, MaamÔÔtja, SeadusemĂŒĂŒtaja, Erivolinik (parabaas). SĂ”numitooja linnaehituselt annab ĂŒlevaate tööde kĂ€igust, teine SĂ”numitooja teatab, et olla lĂ€bi lipsanud saadik jumalate juurest, kes osutub jumalanna Iriseks. Talle antakse ultimaatum Zeusi jaoks ning saadetakse hĂ€biga minema. Inimeste juurest saabub Heerold, kes toob Peisthetairosele kuldse pĂ€rja tarkuse eest ning rÀÀgib, et maa peal valitseb lindude kultus, inimesed kutsuvad ĂŒksteist linnunimedega ja jĂ”uavad varsti hulgana kohale endale sulgesid nĂ”utama. Tulevad Isalööja, ditĂŒrambide looja Kinesias ja Pealekaebaja, kes kĂ”ik soovivad koos lindudega elada, kuid ka nemad saadetakse tagasi. Prometheus toob sĂ”numi, et Zeus kavatsevat otsida lepitust. Saabuvadki Poseidon, Herakles ja Triballos, traaklaste jumal, vaherahu pakkuma ning nad nĂ”ustuvad Peisthetairose tingimustega, kes saab endale Zeusi valitsusskeptri ja naiseks kaunitari Basileia (vĂ€ike parabaas). Koor laulab pulmalaule ja juubeldab: oleme vĂ”itnud jumalad (eksodos).

“Lindude” lavastamine tĂ€ies mahus nĂ”uaks tĂ”siseid jĂ”upingutusi nii tĂ”lkijalt, lavastajalt, nĂ€itlejalt, kunstnikult, muusikutelt kui ka vaatajalt, sest ajavahe on liiga suur, tuleb pingutada, et suuta öeldut mĂ”ista ja tĂ”lgendada. Neil ja paljudel teistel pĂ”hjustel pole eestlastel Aristophanese lavastamise traditsiooni, pole ĂŒldse mingit antiigi lavastamise traditsiooni. Mujal maailmas seevastu on see ĂŒsnagi levinud, ka tĂ€navu on vĂ”imalik “Lindusid” vaadata nĂ€iteks Londonis. Ma usun, et eestlastel oleks huvi Aristophanese vastu suurem, kui tekstid oleksid eesti keeles kĂ€ttesaadavad. Seni on olemas, kuid kahjuks vaid “Kreeka kirjanduse antoloogia” kaante vahele jÀÀnud “Ratsanike” ja “Pilvede” tĂ€iemahulised tĂ”lked Uku Masingult ning katkend “Plutosest” Ain Kaalepilt ja Ülo Torpatsilt. Paraku ei ole neid tekste sellisel kujul vĂ”imalik lavastada, need on n-ö filoloogilised tĂ”lked, mis pĂŒĂŒdlevad keelelist tĂ€psust ja jĂ€rgivad autoril esinevaid erinevaid vĂ€rsimustreid, mis on kĂŒll tĂ”epoolest kohandatavad eesti keelele ja vĂ”imaldavad lugemisel enamasti ka öeldu mĂ”tet tabada, kuid millesse nĂ€itleja paratamatult takerdub. Aristophanes aga kirjutas oma tekstid ettekandmiseks, need on teatritekstid, mis toimisid omas ajas ja pidid kutsuma vaatajales esile naeru. Et tekst toimiks tĂ€napĂ€eval, tuleb tĂ”lkijal abistada kuulajat-vaatajat nii palju kui vĂ”imalik mĂ”tte kĂ€ttesaamisel, isegi kui selleks tuleb mĂ”nikord algtekstist eemalduda ĂŒle tĂ”elise filoloogi jaoks lubatava piiri. MĂ”ned lavastajad pĂŒĂŒavad suurtest tekstimahtudest loobudes kombineerida sĂ”na pantomiimi ja tantsuga, nagu tegi Rachid Tika “Lysistrates”. Tulemus oli muljetavaldav, kuid siiski just liikumise osas, millega oli suudetud komöödia sisu tĂ€ielikult edasi anda, nii et minimaalne tekstiosade tarvitamine tundus tarbetu anakronismina. Tahtmatult tekib siinkohal vĂ”rdlus antiikkomöödia arenguga suuremahulistest tekstimassiividest kuni tĂ€ieliku hÀÀbumiseni kristluse algsajanditel. Kuid ma usun siiski, et kui oleks lavastajatepoolset huvi ning tellimusi, siis vĂ”iks filoloogi ja lavastaja tihedast koostööst sĂŒndida suurepĂ€raseid lavatekste, ka juba eelnimetatud “Ratsanikest” ja “Pilvedest”, mida on tĂ”epoolest mĂ”tet lavastada ka veel tĂ€na, 2400 aastat hiljem.

***

Telemann ja tema inglise kolleegid
laupÀeval,
4. nov.kl 18
Tartu Ülikooli aulas

 

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"