V. Hemapala Perera

V. Hemapala Perera on sündinud 1942. aastal Badullas Sri Lanka mägismaal. Pime flöödivirtuoos, kes kaotas oma nägemise arstide süü läbi viieaastaselt, on kogu oma elu pühendanud muusikale. Kaksteist aastat õppis ta J. A. Amaranathi juures. Tema armastatuimaks pilliks on flööt, aga täiuslikult valdab ta ka viiulit, mandoliini, tablat ja kitarri. Ta on igakuiselt lindistanud Põhja-India klassikalise muusika programme Sri Lanka raadio jaoks juba 1969. aastast alates. Lugematute lindistuste hulgas on ka Sri Lanka rahvamuusikat ja filmimuusikat. V. Hemapala Perera on teinud tihedat koostööd ka Sri Lanka juhtivate orkestritega. India bambusflöödi alal on V. Hemapala Perera välja arendanud täiesti isikupärase mängustiili ning oma erakordse virtuoossusega kuulub ta vaieldamatult maailma tippu, kuigi rahvusvaheliselt tuntakse teda vähe. Reisid on teda viinud Inglismaale, Prantsusmaale ja Indoneesiasse. Olles guruks väga paljudele muusikutele, töötab V. Hemapala Perera samal ajal ka külalislektorina Kelaniya Ülikoolis Colombos.

Mis on muusika? – minu isiklik arvamus.

Ãœldine arusaama järgi on muusika tihti eelkõige meelelahutus, samas kui minu jaoks on see kaugel väljaspool neid piire – muusika on kõikeläbiv ja transtsendentne. Siinkohal pean silmas klassikalist ning traditsioonilist muusikat, olgu see siis Ida või Lääne traditsioonis. Vastasel juhul võime leida end tühjusest…

Iga inimene on oma südames ühel või teisel moel omaks võtnud mõne religioosse või filosoofilise traditsiooni, mis vaatamata selle vormile või praktikale, viivad ühisele vaimse täiuslikkuse sihile. Nii on ka muusika üks tee, mis võib viia selle sama eesmärgini või olla teeks taevastesse kõrgustesse. Klassikalise muusika täiuslik teostus võib meid lunastada materiaalse maailma piiratusest. Kuidas ma võrdleks Ida ja Lääne klassikalist muusikat? Inimesel on kaks poolust: mõistus ja süda. Vastavalt idamaisele nägemusele on hindustani klassikalises muusikas tähtsaimal kohal süda, mis valgustab mõistust – lääne klassikalises muusikas on see vastupidi. Tegelikult on see nagu üks mäetipp, millele võib läheneda kahelt eri küljelt. Ei tahaks jätta lisamata, et minu kõige täiuslikumaks instrumendiks on bambusflööt. Kui enamasti on pill tervik, mille on meister loonud üksikutest osadest, siis bambusflööt on sellele täielik vastand: tulemus pole saavutatud mitte üksikute osade liitmisel vaid nende äralõikamisel looduslikust bambusest – see on miski, mis on peaaegu täiesti tühi… Kuid selle pilli täiuslikkus peitub faktis, et teda võib kasutada võrdväärselt ükskõik millise tänapäevase muusikainstrumendiga. Kuigi see pill on ehituselt väga lihtne, on sellel täiuslikud mängutehnilised võimalused ükskõik millise teise pilliga võrreldes, samas on ta säilitanud oma algse kuju. Bambusflööt on kliimaatilistele muutustele vastupidav, teda on kerge käsitseda ja transportida ning teiste pillidega võrreldes on ta suhteliselt odav.

Mida on muusika tähendanud minu jaoks isiklikult? Vastaksin sellele lühidalt: muusika on minu teine silm!

V. Hemapala Perera