Ballaade Teispoolsusest

Ballaade teispoolsusest. See kontsert viib kuulaja rootsi rahvaloomingu kummalisse maailma. Skandinaavia vanadele ballaadile iseloomulik jutustav vorm ulatub kaugele aegade hämarusse. Keskajal olid ballaadide läbivateks teemadeks legendidest või siis kaasajast pärit kangelased, jumalused ja nende tegemised, saatuslik armastus, kohtumised üleloomulike olenditega, nõidus, religioossed legendid jne. Sellisena kogus see þanr aina uut elujõudu ning järgnevate sajandite jooksul sündis lugematu hulk uusi kompositsioone aina uutel teemadel. Fääri saartel on säilinud tava selliseid ballade laulda ka tantsu saateks. Rootsis on ballaadid elava traditsioonina kandunud ka kahekümnendasse sajandisse. Paljud legendid on eri variatsioonidena tuntud paljudes maades. Näiteks ballaad kahest õest on tuntud nii Skandinaavias, Inglismaal kui ka Eestis.

Sorgens makt (Mure vägi) on otsene paralleel Edda'st, kus Helge Hundingsbane asub teele Valhallast, et külastada oma naist Sigrunit, kes leinab teda nii kibedalt, et ta pisarad katavad ta verega. Nad veedavad koos öö Helge hauakünkal ja kui ta hommikul peab lahkuma, sureb naine kurbusesse. Norra Draumkvede ("Unenäolaul") jutustab samas müstilisest reisist surmariiki jõulude e talvise pööripäeva paiku - ajal, mida peeti ohtlikuks ning täis maagiat. Usuti, et sel "kesktalviste ööde" perioodil liikusid ringi kõiksugu vaimud, isegi vana Woden oma järglastega, nagu sellest kõneleb Olav Åstesoni lugu. Ballaadid Två systrar (Kaks õde), Vaxebarnet (Vahanukk) ja Den förtrollade riddaren (Nõiutud Rüütel) on kõik seotud maagiaga: surnud tüdruku kehast tehakse harf, millel on vägi surma üle; noor naine kannatab ebatavaliselt pika rasedus all, mis on põhjustatud tema ämma nõidusest; poiss peab saama tilga oma sündimata venna verd, et vabaneda needusest, mis muutis ta libahundiks. Kasuemas saab surnud ema Jumalalt loa külastada oma lapsi.