Hiina varajane muusika Ming’i dÃtnastia (1368-1644) käsikirjadest II

7. Laukaääreviis (Zepan Yin, 1425)

Selle meloodia aluseks on luuletus ”Kalamees” (Yu Fu) kogumikust ”Laulud lõunast” (Chu Ci). Meloodia autoriks peetakse 13. sajandi qin’i meistrit Xu Tianmin’i. Suurem osa nimetatud kogumiku värssidest kirjeldavad haritlase-ametniku Qu Yuan’i (u. 340-278 eKr) elu, kelle head nõu kulda ei võetud. Pärast seda, kui ta laimu tõttu ametist tagandati, sooritas ta enesetapu, uputades ennast jõkke. Seda sündmust meenutab Draakonipaadi püha: pikad paadid sõuavad jõele ning vette visatakse riisikooke, et toita Qu Yuan’i hinge.

Poeem jutustab Qu Yuan’i ootamatust kohtumisest kaluriga. Qu Yuan kaebab, et kogu maailm on räpane ning nii plaanib ta enesetappu. Kalamees naerab tema üle, öeldes: ”Kui jõevesi on puhas, saan ma selles oma mütsi pesta; kui must, siis võin pesta selles oma jalgu.”

8. Ootamatu ebaõnn (Li Sao, 1425)

Selles kuulsas poeemis kirjeldab Qu Yuan voorusliku mehe kummalist rännakut taevasse. Rändur on vastaste poolt mõnitatud, sõprade poolt hüljatud ning pettunud isandas, keda ta nimetab Õiglaseks (Ling Xiu). Oma rännakul käib ta muuhulgas oma saatust kurtmas müütilisele valitsejale, Shun’ile, püüab edutult kosida kaunist vetevaimu Fu Fei’d, järgneb kõheldes Song’i kaunile tütrele ning küsib nõu kahelt kuulsalt Å¡amaanilt, Ling Fen’ilt ja Wu Xian’ilt. Viimases värsireas räägib ta oma ”ühinemisest Peng Xian’iga”, mida tavaliselt tõlgendatakse enesetapu sooritamisena ausameelse Shang’i ministri eeskujul. See 18-st osast koosnev meloodia kuulub qin’i repertuaari kullafondi.

9. Song Yu leinab sügist (Song Yu Bei Qiu, 1549)

Qu Yuan’i järgijat Song Yu’d peetakse kogumikus ”Laulud lõunast” oleva värsi “Ãœheksa väidet” (Jiu Bian) autoriks. See algab ridadega: ”Oh häda, karm sügisõhk! Kalk ja külm; taimed värisevad ja langetavad oma õied ja lehed, mis kõdunevad.” Meloodia lõpuosas jäljendatakse keele katkemise häält, mis võtab kokku pala meeleolu.

10. Chu laul (Chu Ge, 1425)

Umbes aastal 200 eKr toimus suur sõda Liu Bang’i ja Xiang Yu vahel, mis viis Han’i dünastia tekkimiseni. Mõlemad sõdivad pooled olid pärit Hiina edelaosas asuvast Chu provintsist, kuid Xiang Yu oli sellega lähemalt seotud. Enne otsustavat lahingut lasi Liu Bang oma sõduritel Chu laule laulda; see tekitas vastase sõdurites koduigatsuse ja Liu Bang võitis lahingu. Meloodias kordub pidevalt üks motiiv, mis tõenäoliselt viitab Chu laulule, mida enne lahingut lauldi.

Kui tema väed olid enne otsustavat lahingut nõrgaks jäänud, põgenes Xiang Yu koos oma naise Yu Ji’ga. Räägitakse, et sel hetkel laulnud ta järgmisi värsse, mis võivad saata meloodia 6. ja 8. osa:

”Mu jõud võib liigutada mägesid ning mu vaim võib haarata ühiskonda;
Kuid ajad pole sobivad ja (minu ratsu) Zhui ei ole enam väle;
Kui Zhui pole enam väle, mis saan ma teha?
Oh häda, Yu Ji, oh häda, Yu Ji, mis saan ma teha?”

Seejärel jättis Yu Ji Xiang Yu’ga hüvasti ning lõikas oma kõri läbi, öeldes, et tema mees võitleb paremini, kui ei pea enam tema peale mõtlema. Siiski kaotas Xiang Yu viimase lahingu ning sooritas pärast seda ka ise enesetapu.