« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Schola Gregoriana Tartuensis FA Taiji Artiklid
Festival 2024
Festival 2023
Festival 2022
Festival 2021
Festival 2020
Festival 2019
Festival 2018
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festivali kava
Esinejad
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist


6.-11. november 2000

Sri Lanka

Sri Lanka saar asub India ookeanis 45 kilomeetri kaugusel India poolsaare lĂ”unatipust. Saare pindala on umbes 65 000 kmÂČ ja  elanikke ligikaudu 18 miljonit. Rohkem kui 75 % maa elanikest on budistid, teiste peamiste religioonidena on esindatud hinduism, islam ja kristlus. Sri Lankal on vĂ€ga mitmekesine kooslus erinevatest rahvustest ning kultuuritraditsioonidest, samuti on vĂ€ga mitmekesine ja rikkalik saare loodus. Saare  pĂ”lisrahvas on sinhalid, hiljem on sisse rĂ€nnanud tamilid LĂ”una-Indiast, araabia pĂ€ritolu moslemid, hiinlased, Kaug-Idast pĂ€rit malaislased ning euroopa varajaste kolonialistide jĂ€reltulijad Hollandist, Portugalist ja Inglismaalt.

Sri Lanka kultuur

Viis sajandit e.Kr. oli Sri Lanka Ă”itsva kultuuri ning hĂ€sti organiseeritud ĂŒhiskonnaga riik kaunite linnade, paleede, templite ning kloostritega, mis sĂŒmboliseerivad omamoodi neid aluseid, millele on rajatud selle maa kultuur ning mis on kujundanud inimeste iseloomu, filosoofia ja usu selliseks, nagu seda tunneme tĂ€napĂ€eval. India eeposest Ramayana leiame kirjeldusi Sri Lanka kĂ”rgtsivilisatsioonist 3000–4000 aastat tagasi ning sellest, kuidas kuningas Ravana juhitud kuningriik hĂ€vitati sĂ”jas kuningas Rama poolt.  Esimesed Sri Lankat puudutavad dokumenteeritud ajalookirjeldused on seotud Kirde-Indiast u. 2500 a. tagasi saarele rĂ€nnanud sinhala rahvaga. Saare pĂ”hjaosa tasandikel kujundasid need aaria rassi esindajad vĂ€lja pĂ”llumajandusliku kĂ”rgkultuuri, rajades nĂ€iteks geniaalseid niisutussĂŒsteeme, mis on osaliselt jÀÀnud mĂ”istatuseks veel ka tĂ€napĂ€eva teadlastele. Sama hĂ€sti oli korraldatud ka valitsussĂŒsteem, mis tĂ”estas oma elujĂ”udu rohkem kui kahe tuhande aasta jooksul. 3. saj. keskpaigaks e.Kr. oli Sri Lanka tolleaegse pealinna Anuradhapura kuulsus levinud kuni Vahemeremaadeni. VĂ€hem kui kolm sajandit hiljem tutvustasid sinhala kaupmehed oma pakkumisi Rooma keiser Claudiusele ning Plinius Vanem pidas nendega lĂ€birÀÀkimisi. 3. saj. p.Kr. olid vĂ€lja kujunenud ulatuslikud sidemed ka Hiina keisririigiga. Üks olulisemaid daatumeid Sri Lanka ajaloos on aasta 247 e.Kr., mil kandis vilja India budistliku valitseja Asoka poja, munk Mahinda misjonitöö ning saare kuningas ja kogu Ă”ukond pÔÔrdusid budismi. Nii leidis see uus religioon saarel endale kindla kodu ning Sri Lankast sai budistide jaoks eriline pĂŒhapaik paljude reliikviate asupaigana ning traditsioonide hoidjana, muutudes sihtpunktiks lugematutele palverĂ€nduritele.

Sri Lanka traditsiooniline kunst

RĂ€nnates Sri Lankale, tĂ”i sinhala rahvas kaasa oma teadmised ning oskused kujutavast kunstist ja skulptuurist. Budismi levikuga seoses saatis kuningas Asoka Indiast Sri Lankale kaheksateistkĂŒmnesse erinevasse kasti kuuluvaid kunsti- ja kĂ€sitöömeistreid. Sellest ajast alates on kunstnikud kaunistanud templeid, paleesid, koole ning ĂŒlikoole lugematu arvu erakordsete meistritöödega, mis alates II sajandist e.Kr. on osaliselt ka meieni jĂ”udnud. NĂ€itena vĂ”iks tuua maailmakuulsad maalingud Sigiriya kaljukindlusest, mille ehitas kuningas Kasyapa 5. sajandil.

Sri Lanka mÀgismaa klassikaline tants

Sri Lanka tĂ€iesti unikaalsed tantsutraditsioonid on arenenud omasoodu viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul.  Mahavansa kroonikas kirjeldatakse kuidas kuningas Pandukabhya (377–407 e.Kr.) ajal saabusid PĂ”hja-Indiast tantsijad, et vabastada kuninga suguvĂ”sa needusest. Sellest ongi alguse saanud Sri Lanka mĂ€gismaa rafineeritud, kindlatel rĂŒtmistruktuuridel baseeruv klassikalise tantsu  traditsioon.

Sri Lanka klassikaline muusika

Sri Lankal vĂ”ib leida palju muusikalisi kihistusi: budistlik-rituaalne muusika, mida kasutatakse templites, sinhala muusika, mida praktiseeritakse nii templites kui vĂ€ljaspool, PĂ”hja-India e. hindustani klassikaline muusika ning LĂ”una-India e. karnataka muusika. Sinhalad loevad enda klassikaliseks muusikaks hindustani muusikat kindlasti eelkĂ”ige tĂ€nu ajaloolistele sidemetele PĂ”hja-Indiaga. Hindustani klassikaline muusika on arenenud kui filosoofia teadaolevalt viimase kolme tuhande aasta jooksul. Muusikat anti edasi suulise pĂ€rimuse teel isalt pojale, mistĂ”ttu on varasemad muusika ĂŒleskirjutused ÀÀretult napid.
***

 XXIX Rahvusvaheline Festival ORIENT et OCCIDENT Vol. 1

***

Georg Hackenschmidti monumendi projekt on saanud mÔned viimased tÀpsustused

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola CD "Music from the Time of Marco Polo"

***

FA Schola CD "The Sound of Mediaeval Flute"