|
Sri Lanka
Sri Lanka kultuurViis sajandit e.Kr. oli Sri Lanka õitsva kultuuri ning hästi organiseeritud ühiskonnaga riik kaunite linnade, paleede, templite ning kloostritega, mis sümboliseerivad omamoodi neid aluseid, millele on rajatud selle maa kultuur ning mis on kujundanud inimeste iseloomu, filosoofia ja usu selliseks, nagu seda tunneme tänapäeval. India eeposest Ramayana leiame kirjeldusi Sri Lanka kõrgtsivilisatsioonist 3000–4000 aastat tagasi ning sellest, kuidas kuningas Ravana juhitud kuningriik hävitati sõjas kuningas Rama poolt. Esimesed Sri Lankat puudutavad dokumenteeritud ajalookirjeldused on seotud Kirde-Indiast u. 2500 a. tagasi saarele rännanud sinhala rahvaga. Saare põhjaosa tasandikel kujundasid need aaria rassi esindajad välja põllumajandusliku kõrgkultuuri, rajades näiteks geniaalseid niisutussüsteeme, mis on osaliselt jäänud mõistatuseks veel ka tänapäeva teadlastele. Sama hästi oli korraldatud ka valitsussüsteem, mis tõestas oma elujõudu rohkem kui kahe tuhande aasta jooksul. 3. saj. keskpaigaks e.Kr. oli Sri Lanka tolleaegse pealinna Anuradhapura kuulsus levinud kuni Vahemeremaadeni. Vähem kui kolm sajandit hiljem tutvustasid sinhala kaupmehed oma pakkumisi Rooma keiser Claudiusele ning Plinius Vanem pidas nendega läbirääkimisi. 3. saj. p.Kr. olid välja kujunenud ulatuslikud sidemed ka Hiina keisririigiga. Üks olulisemaid daatumeid Sri Lanka ajaloos on aasta 247 e.Kr., mil kandis vilja India budistliku valitseja Asoka poja, munk Mahinda misjonitöö ning saare kuningas ja kogu õukond põõrdusid budismi. Nii leidis see uus religioon saarel endale kindla kodu ning Sri Lankast sai budistide jaoks eriline pühapaik paljude reliikviate asupaigana ning traditsioonide hoidjana, muutudes sihtpunktiks lugematutele palveränduritele.
Sri Lanka traditsiooniline kunst Rännates Sri Lankale, tõi sinhala rahvas kaasa oma teadmised ning oskused kujutavast kunstist ja skulptuurist. Budismi levikuga seoses saatis kuningas Asoka Indiast Sri Lankale kaheksateistkümnesse erinevasse kasti kuuluvaid kunsti- ja käsitöömeistreid. Sellest ajast alates on kunstnikud kaunistanud templeid, paleesid, koole ning ülikoole lugematu arvu erakordsete meistritöödega, mis alates II sajandist e.Kr. on osaliselt ka meieni jõudnud. Näitena võiks tuua maailmakuulsad maalingud Sigiriya kaljukindlusest, mille ehitas kuningas Kasyapa 5. sajandil.
Sri Lanka mägismaa klassikaline tants Sri Lanka täiesti unikaalsed tantsutraditsioonid on arenenud omasoodu viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul. Mahavansa kroonikas kirjeldatakse kuidas kuningas Pandukabhya (377–407 e.Kr.) ajal saabusid Põhja-Indiast tantsijad, et vabastada kuninga suguvõsa needusest. Sellest ongi alguse saanud Sri Lanka mägismaa rafineeritud, kindlatel rütmistruktuuridel baseeruv klassikalise tantsu traditsioon.
Sri Lanka klassikaline muusikaSri Lankal võib leida palju muusikalisi kihistusi: budistlik-rituaalne muusika, mida kasutatakse templites, sinhala muusika, mida praktiseeritakse nii templites kui väljaspool, Põhja-India e. hindustani klassikaline muusika ning Lõuna-India e. karnataka muusika. Sinhalad loevad enda klassikaliseks muusikaks hindustani muusikat kindlasti eelkõige tänu ajaloolistele sidemetele Põhja-Indiaga. Hindustani klassikaline muusika on arenenud kui filosoofia teadaolevalt viimase kolme tuhande aasta jooksul. Muusikat anti edasi suulise pärimuse teel isalt pojale, mistõttu on varasemad muusika üleskirjutused ääretult napid. |



Sri Lanka saar asub India ookeanis 45 kilomeetri kaugusel India poolsaare lõunatipust. Saare pindala on umbes 65 000 km² ja elanikke ligikaudu 18 miljonit. Rohkem kui 75 % maa elanikest on budistid, teiste peamiste religioonidena on esindatud hinduism, islam ja kristlus. Sri Lankal on väga mitmekesine kooslus erinevatest rahvustest ning kultuuritraditsioonidest, samuti on väga mitmekesine ja rikkalik saare loodus. Saare põlisrahvas on sinhalid, hiljem on sisse rännanud tamilid Lõuna-Indiast, araabia päritolu moslemid, hiinlased, Kaug-Idast pärit malaislased ning euroopa varajaste kolonialistide järeltulijad Hollandist, Portugalist ja Inglismaalt.
Esimesed Sri Lankat puudutavad dokumenteeritud ajalookirjeldused on seotud Kirde-Indiast u. 2500 a. tagasi saarele rännanud sinhala rahvaga. Saare põhjaosa tasandikel kujundasid need aaria rassi esindajad välja põllumajandusliku kõrgkultuuri, rajades näiteks geniaalseid niisutussüsteeme, mis on osaliselt jäänud mõistatuseks veel ka tänapäeva teadlastele. Sama hästi oli korraldatud ka valitsussüsteem, mis tõestas oma elujõudu rohkem kui kahe tuhande aasta jooksul. 3. saj. keskpaigaks e.Kr. oli Sri Lanka tolleaegse pealinna Anuradhapura kuulsus levinud kuni Vahemeremaadeni. Vähem kui kolm sajandit hiljem tutvustasid sinhala kaupmehed oma pakkumisi Rooma keiser Claudiusele ning Plinius Vanem pidas nendega läbirääkimisi. 3. saj. p.Kr. olid välja kujunenud ulatuslikud sidemed ka Hiina keisririigiga. Üks olulisemaid daatumeid Sri Lanka ajaloos on aasta 247 e.Kr., mil kandis vilja India budistliku valitseja Asoka poja, munk Mahinda misjonitöö ning saare kuningas ja kogu õukond põõrdusid budismi. Nii leidis see uus religioon saarel endale kindla kodu ning Sri Lankast sai budistide jaoks eriline pühapaik paljude reliikviate asupaigana ning traditsioonide hoidjana, muutudes sihtpunktiks lugematutele palveränduritele.
Rännates Sri Lankale, tõi sinhala rahvas kaasa oma teadmised ning oskused kujutavast kunstist ja skulptuurist. Budismi levikuga seoses saatis kuningas Asoka Indiast Sri Lankale kaheksateistkümnesse erinevasse kasti kuuluvaid kunsti- ja käsitöömeistreid. Sellest ajast alates on kunstnikud kaunistanud templeid, paleesid, koole ning ülikoole lugematu arvu erakordsete meistritöödega, mis alates II sajandist e.Kr. on osaliselt ka meieni jõudnud. Näitena võiks tuua maailmakuulsad maalingud Sigiriya kaljukindlusest, mille ehitas kuningas Kasyapa 5. sajandil.
Sri Lanka täiesti unikaalsed tantsutraditsioonid on arenenud omasoodu viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul. Mahavansa kroonikas kirjeldatakse kuidas kuningas Pandukabhya (377–407 e.Kr.) ajal saabusid Põhja-Indiast tantsijad, et vabastada kuninga suguvõsa needusest. Sellest ongi alguse saanud Sri Lanka mägismaa rafineeritud, kindlatel rütmistruktuuridel baseeruv klassikalise tantsu traditsioon.

