« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Schola Gregoriana Tartuensis FA Taiji Artiklid
Festival 2023
Festival 2022
Festival 2021
Festival 2020
Festival 2019
Festival 2018
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Pildid / Photos 25.09
Pildid / Photos 26.09
Pildid / Photos 27.09
Pildid / Photos 28.09
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist

Russki Lad

Russki Lad asutati Peterburis 1999. aastal. Selles on 9 liiget ja kÔigil neist on muusikaline keskeri- vÔi kÔrgharidus. KÔik ansambli liikmed on tegevad lauljatena vene Ôigeusu kirikutes Peterburis. Ansambli eesmÀrk on tutvustada laiemale publikule vene vaimulikku muusikat ja kirikulaulu ning selle ajalugu. Ansambli repertuaar sisaldab vene kirikulaulu selle varaseimast perioodist (12. saj.) kuni tÀnapÀevani.

VĂ”rreldes teiste Euroopa maadega, vĂ”eti Venemaal kristlus vastu suhteliselt hilja: kiievlased ristiti 998. aastal (samas on ajalookirjutajad maininud kristliku koguduse olemasolu Kiievis juba 9. sajandil). Koos usuga vĂ”tsid venelased ĂŒle ka jumalateenistuse korra - sealhulgas kirikulaulu - nii nagu selle BĂŒtsantsist pĂ€rinev vorm oli tolleks ajaks vĂ€lja kujunenud. Usu omaksvĂ”tmine ja vene traditsioonile omase kirikulaulu kujunemine vĂ”ttis mitmeid sajandeid (see kestis kuni 14. sajandini). Venemaal hakati sellist laulu nimetama znamennĂ”i raspev'iks ("mĂ€rgilaul"). Just see ĂŒhehÀÀlne laulmisviis oli vene kirikus valdav kuni 16. sajandini. Olles valitsevaks laulutraditsiooniks vĂ€hemalt nelja aastasaja jooksul, koondas znamennĂ”i laul endasse kogu vene jumalateenistuse eripĂ€ra. Selles peegeldub vĂ€ga mitmekesisel kujul kogu kristlik aastaring (nĂ€iteks vĂ”ib ainuĂŒksi ĂŒhe koguöö jumalateenistuse jaoks olla olemas rohkem kui 54 erinevat lauluvarianti).

Alates 14. sajandist hakkame ĂŒrikutes kohtama viiteid erinevatele (kuid ikkagi ĂŒhehÀÀlsetele) kirikulaulu-traditsioonidele, nagu demestvennĂ”i ja putevoi. 17. sajandiks kujuneb vĂ€lja terve rida nii ĂŒhehÀÀlseid (lisaks ĂŒlalnimetatud kirikulaulu-traditsioonidele ka kreeka ja bulgaaria kirikulaul ning ĂŒksikautorite teosed) kui ka mitmehÀÀlseid traditsioone (kolmehÀÀlne putevoi laul, mitmehÀÀlne znamennĂ”i laul). Edaspidi jĂ”uab Venemaale ka poola partes laul ning vĂ€ikevene (praegune Ukraina) samolovka (ĂŒhehÀÀlsete laulude seadmisviis, kus pĂ”himeloodiale lisatakse terts ja alumine hÀÀl toetab liikuva burdoonina meloodia harmoonilisi tugiastmeid).

Viimased sada aastat kestnud varajaste kirikulaulu-traditsioonide uurimise tulemusena on traditsioonilist kirikulaulu hakatud tĂ€napĂ€eval vene Ă”igeusu kiriku jumalateenistustel taas jĂ€rjest rohkem kasutama. Konkreetsete nĂ€idetena vĂ”ib mainida kirikuid ja kloostreid, kus on tegevad ka ansambli Russki Lad lauljad (Boriss Sorokin – Valaami kloostri linnakiriku koorijuht, Aleksandr Bordak – laulja Optina PustĂ”njas, Dimitri Funtussov – Konevi kloostri linnakiriku koorijuht). Nendes kirikutes kasutatakse jumalateenistustel kĂ”iki varajaste kirikulaulude zhanre. Neid kuulete ka ansambli Russki Lad kontserdil.

***

Alates 5. veebruarist 2024 on huvilistel vÔimalik liituda taiji yang stiili treeningutega

***

Georg Hackenschmidti monumendi projekt on saanud mÔned viimased tÀpsustused

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola CD "Music from the Time of Marco Polo"

***

FA Schola CD "The Sound of Mediaeval Flute"