« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Toimunud kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Ăśldist

Hiina flöödid

 Hiina flöötide ajalugu ulatub aukartustäratavasse, 9000 aasta tagusesse perioodi. Vanimad leitud instrumendid on valmistatud luust, aga neid on valmistatud ka erinevatest väärispuitudest ning isegi nefriidist. Populaarseimaks materjaliks on aga kindlasti olnud bambus.

Dizi

Hiina bambusest ristflööt dizi (hääld diidzõ) on kahtelmata üks tuntuimaid hiina puhkpille. Erinevalt tavalise kuue sõrmeavaga flöödile annab dizi’ile ainuomase isikupära sõrmeavade ning puhumisava vahel paiknev avaus (mo-kong), mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan

(di mo). Ülejäänud pilli kehaga kaasa vibreerides annab see pillile pisut säriseva ning väga paindliku tämbri, samuti väga suured dünaamilised võimalused. Teadaolevalt on flööti selliselt täiendanud Tang’i ajastul (618–907) Liu Xi eesmärgiga parandada pilli toonikvaliteeti.

 Xiao

Vertikaalselt puhutav bambusflööt xiao (hääld siao) on teadaolevalt enam kui 2000 aastat vana ning on levinud Hiinast ka mitmetesse teistesse Aasia riikidesse. Nii on selle pilli teisest liigist, dongxiao’st arenenud näiteks ka Jaapani shakuhachi. Kõige levinum on pillitüüp, mille esiküljel on viis sõrmeava ning tagaküljel üks. Xiao tämber on mahe ning sügav, seda kasutatakse nii soolo- kui ansambliinstrumendina (näiteks koos siidkeeltega tsitri qin'iga).

 

Xun (hääld. sün) on savist valmistatud okariinide perekonda kuuluv instrument, mida peetakse hiina keskse rahvuse, Han’ide muusikainstrumendiks. Tegemist on ühe vanima hiina muusikainstrumendiga, mille vanuseks loetakse umbes kaheksa tuhat aastat. Xun on seest õõnes munakujuline lameda põhjaga pill, mille keskel ülaosas asub ümmargune puhumisava. Sarnaselt ristflöödile tekitatakse heli vastava huulteasendiga. Sõrmeavade arv varieerub viiest seitsmeni, kuigi tänapäeval võib leida ka rohkemate sõrmeavadega instrumente. Traditsiooniliselt on xun’i ulatuseks üks oktaav. Hiinas on xun olnud mõnda aega peaaegu täielikus varjusurmas, seda on aga siiski kasutatud Taivani tseremoniaalsetes orkestrites. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele on xun üsna hiljuti teinud läbi taassünni ka Hiinas ning tänapäeval kasutatakse seda nii filmi- kui levimuusikas. Xun’il on ääretult huvitav omalaadne tämber, selle kume, sügav ja paindlik heli võib jäljendada sellele ainuomasel viisil ka näiteks inimhäält.

 

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"