« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Ăśldist

Hiina klassikalisest muusikast

 Muusikal on hiina kultuuris selle teadaolevatest algusaegadest saadik olnud rituaalides keskne roll; muusikat on peetud ĂĽlimaks suhtlemisvormiks ning harmoonia aluseks inimese, maa ja taeva, inimese ja Kõigekõrgema ning inimese ja esivanemate vahel. Varaseimates kommentaarides hiina kesksele klassikalisele tekstile I Chingile, Muutuste Raamatule, mille ajalugu ulatub rohkem kui nelja tuhande aasta taha, räägitakse muusikast ja muusika mängimisest kui ĂĽlivõimsast väest. KuueteistkĂĽmnenda heksagrammi alt võime lugeda:

Yu

豫

Lahendus

Kui välku lööb,

siis ergastub maa.

See ongi lahendus.

Muistsed kuningad

mängides pilli

kogusid väge;

ohvriks tõid selle

jumalaile kõrges,

kohtudes nõnda

esivanematega.

 Hilisem kommentaator seletab seda nõnda: “Maa, taevas ja kõik kõrgemad väed saavad muusika vaimus ĂĽheks. Muusika kasvatab väge, mis väljendub helis ja liikumises. Kuna heli ja liikumist peeti vanasti õeks ja vennaks, olid need mõlemad sĂĽgava tunde samaaegseks väljenduseks. Mis iganes elab me sĂĽdames, väljendub alati liikumises; nõnda on iga heli ja liigutus sisemise hingestatuse väljendus. See haarab meid kaasa pĂĽhas mängus, kus muusikahelid ja tantsijate sĂĽmboolsed liigutused esindavad kosmilist rĂĽtmi – tähtede tantsu. Siis haarab meid vaimustus, me leiame lahenduse kosmose seadustele, mis ongi maailma kulg ja ĂĽlim saladus. IgaĂĽks, kes seda kogeb, astub sammu igaviku poole.”

Lihtsamalt ütleb selle kohta “Kommete raamat”, teine klassikaline teos: “Muusika on maa ja taeva kooskõla, see on aktiivne yang-vägi. Muusika on vaimuväe tõeline väljendus.” Kuid kõige lühemalt ütleb selle kohta Huainan Zi: “Muusika on elu.”

Käesoleval kontserdil kõlab lugusid ka Dongjing-muusikast, mida haritlased vanas Hiinas kasutasid keeruliste muusikaliste rituaalide läbiviimisel. Konfutsianistid mängisid seda sisemise rahu saavutamiseks. Taoistid kohandasid selle fĂĽĂĽsiliste ja vaimsete harjutuste tarvis. Muusika põhineb teosel „Wenchangi suure kaljukoopa pĂĽha raamat“ (Wenchang dadong xianjing). Wenchang on haritlaste kaitsejumalus. Sellest tuleb ka muusikatraditsiooni nimetus dongjing, mis sõna-sõnalt tähendab “Kaljukoopa raamat”.

Mingi (1368-1644) ja Qingi (1644-1911) dünastia ajal oli dongjing-muusika populaarne haritud eliidi hulgas. Naxi rahva juht Mu tõi dongjing-muusika Yunnani provintsi Mingi dünastia Jiajingi ajastul (1522-1566) Lõuna-pealinnast Nanjingist, Kagu-Hiina Fujiani provintsist ja Sichuanist. Qingi dünastia lõpupoole, seoses läänelike teadmiste levikuga, hääbus dongjing-muusika Kesk-Hiinas suuremalt jaolt. Õnneks jäi seda traditsiooni edasi kandma kõrvalises Kagu-Hiina piirkonnas Lijiangis elanud naxi rahvas.

Tuntud Hiina muusikateadlase He Changlini sõnul on “dongjing muusikal kaks põhilist funktsiooni: inimsuhete harmoniseerimine ning keha ja vaimu toitmine. Nii võib see parandada ĂĽhiskondlikku kliimat, tõsta inimeste kultuurilitaset ning ĂĽlendada meelt. Lisaks sellele aitab ta ravida ja ära hoida vaimseid ning fĂĽĂĽsilisi haigusi.” 

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"