Marju Riisikamp
Marju Riisikamp on põhiliselt keskendunud 17. sajandi klahvpillimuusika interpretatsioonile, seda nii klavessiini, klavikordi kui orelit kasutades. Sellealase hariduse omandas Marju Riisikamp põhiliselt Itaalias ja Saksamaal. Pea kolmkümmend aastat kestnud varajase muusika uurimine ning sagedased esinemised Eestis, Venemaal, Skandinaavias, kõikjal Euroopas on andnud idee koostada ja tulevikus kaitsta teadustöö itaalia 17. sajandi helilooja Girolamo Frescobaldi tokaatade tõlgendusküsimuste teemal.
Kontserdil kõlab Frescobaldi Tokaata seitsmendas laadis ning koos teosele iseloomuliku ühelt poolt rütmiliselt vaba, nö quasi-improvisatsioonilise, teisalt selge rütmistruktuuriga lõikude vaheldumisega.Rooma Püha Peetri katedraali organist Frescobaldi stiili iseloomustab ülim leidlikkus muusikalise motiivika töötlemises ja arendamises. Fantasia sesta pärineb 1608. aastal koostatud kogumikust, kus on meisterlikult kasutatud erinevaid kontrapunkti võtteid. Capriccio V baseerub madalmaade viisil ning demonstreerib taas Frescobaldi varieerimiskunsti. Tema loomingus on segunenud veneetsia koolkonna (Gabrieli, Merulo jt.) ja naapoli koolkonna heliloojate klahvpillimuusika mõjutused. Viimases koolkonnas figureerivad nimed nagu Giovanni de Macque ning Ascanio Mayone. Canzona francese on imitatsioonilise kontrapunkti lühivorm, sisuliselt canzona, kuid elavama liikumisega. Johann Jakob Froberger siirdus Rooma Frescobaldi juurde õppima, ning tema tokaatas kuulemegi tema õpetaja tugevaid stiililisi mõjutusi.
