Ansambli Russki Lad kontserdid

Neljapäeval, 4. juunil kell 19 Narva linnuses
Reedel, 5. juunil kell 19 Tallinna Niguliste kirikus
Laupäeval, 6. juunil kell 20 Viljandi Jaani kirikus
Pühapäeval, 7. juunil kell 15 Tartu Jaani kirikus
Esmaspäeval, 8. juunil kell 19 Rakvere Jumalaema Sündimise õigeusu kirikus

Ansambel Russki Lad

Vanavene kirikumuusika 15.–17. sajandist
Paastuaja ja ülestõusmispühade laulud

Vaata videoid ansambli Russki Lad kontserdilt

Piletid saadaval Piletilevi müügikohtades üle Eesti, internetis www.piletilevi.ee ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

Piletite hinnad:
Narva 75.-/50.-
Tallinn 130.-/100.-
Tartu 100.-/75.-
Rakvere 75.-/50.- (eelmüük alates 1. juunist)

Ansambel Russki Lad asutati Peterburis 1999. aastal. Ansambel koosneb 5–9 liikmest, kes kõik on lauljatena tegevad vene õigeusu kirikutes ja kloostrites Peterburis ja selle ümbruskonnas. Ansambli eesmärk on tutvustada laiemale publikule vene vaimulikku muusikat ja kirikulaulu ning selle ajalugu. Ansambli repertuaar sisaldab vene kirikulaulu selle varaseimast perioodist (12. saj.) kuni tänapäevani.

Võrreldes teiste Euroopa maadega, võeti Venemaal kristlus vastu suhteliselt hilja: kiievlased ristiti 998. aastal (samas on ajalookirjutajad maininud kristliku koguduse olemasolu Kiievis juba 9. sajandil). Koos usuga võtsid venelased üle ka jumalateenistuse korra – sealhulgas kirikulaulu –, nii nagu selle Bütsantsist pärinev vorm oli tolleks ajaks välja kujunenud. Järgnevate aastakümnete ja sadadega muutus kreekapärane laul aga väga oluliselt nii struktuuri, kirjapanemisviisi kui ka meloodia ülesehituse poolest. Nii sündis znamennõi raspev („märgilaul“ /„znamennõi laul“). Selle ühehäälse laulu üleskirjutamiseks kasutati erilisi märke (vene k. znamja). Olles valitsevaks laulutraditsiooniks vähemalt nelja aastasaja jooksul, koondas znamennõi laul endasse kogu vene jumalateenistuse eripära. Selles peegeldub väga mitmekesisel kujul kogu kristlik aastaring (näiteks võib ainuüksi ühe koguöö jumalateenistuse jaoks olla olemas rohkem kui 54 erinevat lauluvarianti). Keerukaks süsteemiks kujunenud laulus eristatakse mitmeid variante nagu „väike znamennõi“, „kiievski“, „suur znamennõi“. Znamennõi laulust kujunes XIV-XV sajandil välja ka „putevoi laul“. Samuti tuli kasutusele „demestvennõi laul“, mis erines nii znamennõi kui putevoi laulust. Kõigil neil laulmisviisidel kujunes välja ka oma noodikiri.

17. sajandiks kujuneb välja terve rida nii ühehäälseid (lisaks ülalnimetatud kirikulaulu-traditsioonidele ka kreeka ja bulgaaria kirikulaul ning üksikautorite teosed) kui ka mitmehäälseid traditsioone (kolmehäälne putevoi laul, mitmehäälne znamennõi laul). Edaspidi jõuab Venemaale ka poola partes laul ning väikevene (praegune Ukraina) samolovka (ühehäälsete laulude seadmisviis, kus põhimeloodiale lisatakse terts ja alumine hääl toetab liikuva burdoonina meloodia harmoonilisi tugiastmeid). Viimased sada aastat kestnud varajaste kirikulaulu-traditsioonide uurimise tulemusena on traditsioonilist kirikulaulu hakatud tänapäeval vene õigeusu kiriku jumalateenistustel taas järjest rohkem kasutama.