Aastalõpu õhtumeditatsioonid

Gregooriuse laulud ja improvisatsioonid vanades laadides.

Raho Langsepp Рkeskaja fl̦̦did
Tarmo Tabas – laul
Lilian Langsepp – orel

Piletid (100.-/75.-) on saadaval Piletilevi müügikohtades üle Eesti, internetis www.piletilevi.ee ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

Nii nagu kõigis vanades kõrgkultuurides, on laadiline mõtlemine olnud ka üks õhtumaade varasema muusikakultuuri olulisim alustala. Kuna Euroopa keskaja ühehäälset ilmalikku muusikat, eriti aga instrumentaalmuusikat on säilinud väga vähe, saame laadilisest mõtlemisest aimu eelkõige ühehäälse liturgilise laulu (sh gregooriuse laulu) väga mahukate üleskirjutuste kaudu. Laadide mõte ei piirdu kaugeltki vaid helide suhte määratlemisega helireas, kõikidele laadidele on omased kindlad meloodiamudelid ja tuginoodid, mis annavad vastavale laadile tema iseloomu ja meeleolu. Sarnaselt raagadele india muusikas pakuvad need teadmised suurepärase raami improvisatsiooniks. Teise aastatuhande alguses jõuliselt arenema hakanud mitmehäälne muusika tõrjus mõnevõrra tagaplaanile ühehäälse muusika, mille kõik väljendusvahendid olid seotud lineaarse muusikalise mõtte arendamise ja kujundamisega. Sellegipoolest on keskajal väljakujunenud õpetus kaheksast erineva karakteriga laadist ka hilisematel perioodidel heliloojaid inspireerinud. Laadide tähistamisel on olnud käibel erinevaid süsteeme. Gregooriuse laulude puhul tarvitatakse tänapäeval rooma numbreid I–VIII.

Tarmo Tabas on õppinud laulmist H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis. Ta on laulnud mitmetes varajase muusika ansamblites: Via Sonora, Linnamuusikud, Heinavanker, Scandicus ja Viljandi Linnakapell. Tegutseb vaimuliku rahvamuusika ansamblis Triskele. Tarmo Tabas on olnud Tartu roomakatoliku kiriku kantor. Juba aastaid on Tarmo Tabas teinud ka kaastööd Klassikaraadiole. 

 

Lilian Langsepp tegutseb muusikateadlase ja mitmekülgse interpreedina (klavessiin, orel, eelklassikalised harfid, guzheng, gregooriuse laul). Ta on esinenud ning lindistanud alates 1994. aastast erinevate varajase muusika ansamblite koosseisus ja ka solistina Eesti s, Euroopas, USA-s ja Hiina RV-s. Repertuaaris on Euroopa keskaja, renessansi ja barokiajastu muusika, lisaks hiina, jaapani ja ka india traditsiooniline muusika (ühisprojektides Jyoti Shirodkar’i, V. Hemapala Perera, Visharad Mahinda Seneviratne, Fernando Reyes’i, John Thompson’iga). Muusikateaduse alal on ta kaitsnud teadusmagistri kraadi Eesti Muusikaakadeemias, varajase muusika ja eelklassikaliste harfide interpretatsiooni õppinud Schola Cantorum Basiliensis’es (Å veits, 1997–2000). Orientaalse muusika alal täiendanud end selliste väljapaistvate meistrite juures, nagu Usted Ali Akbar Khan ja Fan Ran. L. Langsepp töötab õppejõuna Tartu Ãœlikoolis, lisaks sellele õpetab harfi H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis ja EMTA Tartu filiaalis. Ta on olnud Tartu Vanamuusika Festivali konsultant alates selle asutamisest 1996 aastal.

Raho Langsepp on varajase muusika mängimisega tegelenud üle 25 aasta. Ta on aastaid uurinud põikflöödi kasutust eri kultuurides ja Euroopa keskaja muusikas. Sama teemat käsitleb ka tema diplomitöö, mille ta kaitses TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias 2006. aastal. Ta on täiendanud ennast paljudel meistrikursustel oma ala tippspetsialistide juures, alates 2000. aastast õppinud Põhja-India klassikalist muusikat V. Hemapala Perera (Sri Lanka) juures. Viimastel aastatel tegelenud palju ka pillide valmistamisega, mille tulemusena on välja töötanud tohuga kaetud savist põikflöödi mudelid. Viimased 20 aastat õpetanud eri tasemel plokkflööti ja bambusflööte. Raho Langsepp on Tartu Vanamuusika Festivali asutaja ja kunstiline juht (alates 1996), varajase ja orientaalse muusika keskuse FA Schola ning kontserdiagentuuri FA Concerto juhataja.