Melpomene
29. juuni kell 19.00 Kadrioru lossisTantsud, nomosed ja monoodiad kreeka klassikute lüürikast
(Bakchylides, Simonides, Pindaros, Terpandros).
Antiik-kreeka muusika 5. sajandist eKr selle muusika spetsialistide esituses:
Conrad Steinmann (Šveits) - aulos
Arianna Savall (Hispaania) - sopran, barbitos
Luiz Alves da Silva (Brasiilia) - altus, kymbala
Massimo Cialfi (Itaalia) - salpinx, tympanon , krotala
Kunstiline juht Conrad Steinmann
Kõik sellel kontserdil kõlavad aulosed, barbitose ja kroatala on valmistanud Paul J. Reichlin.
Piletid 100.-/75.- saadaval Piletipunkti müügikohtades, internetis www.piletipunkt.ee ja tund enne kontserdi algust kohapeal.
Kuidas jõutakse tänapäeval tahtmiseni esitada nii kaugest ajast pärit muusikat? Kas selline projekt pole mitte puhas spekulatsioon? Milles üldse seisneb sellisele ettevõtmisele jäägitult pühendumise võlu? Kuidas läheneda kõige õigemini selle muusika kõlale, rütmile ja meloodiale? Kui kaugele võib lõpuks üldse välja jõuda selline projekt, mis ühendab muusikaarheoloogiat, -praktikat ja ajaloolist kujutlusvõimet?
Tänapäeval on võimalik koguda hämmastavalt palju teavet selle kohta, kuidas nägi välja ühe 5. sajandil e.Kr. toimunud symposion’i muusikaline pool. Mitmetest allikatest on võimalik välja lugeda ka seda, mida inimesed tollal küllap mõtlema ning tundma p i d i d. Mida nad t e g e l i k u l t tundsid, on meie teadmise eest mõistagi varjul. Samas ei tea me ju tegelikult täpselt ka seda, mida meie vaarvanemad tundsid...
Lasta end võluda ning inspireerida teatud ajaloolistest epohhidest ja oma minevikust on veidrus, mida ikka aeg-ajalt ette tuleb ja millel võib olla eri põhjuseid. Huvitaval kombel on viimastel aastatel antiik-kreeka kultuuril olnud eri kunsti- ja teadusvaldkondadele suur mõju.
Vahelduseks ja täiendusena puhtale muusikateadusele tegelen juba palju aastaid – põhiliselt koos pillimeister Paul J. Reichliniga – selliste “materiaalsete” asjadega, nagu puit, instrumentide mõõdud ning nende ülesehituse loogika. Eriti oleme keskendunud aulose eri variantidele ja ka Sappho keelpillile, barbitosele. Oleme lähtunud teadmisest, et iga ajastu instrumendid vastavad oma aja muusikute vajadustele ja on kooskõlas tolleaegse muusikaga. Seega peab muusikainstrumendi igal pisimalgi detailil olema muusikaliselt põhjendatud mängutehniline funktsioon. Nii lasime end alati suunata olemasolevast materjalist. Lähtusime põhimõttest, et iga järgnev samm peab loogiliselt tulenema eelnevast. Sama tõde kehtib nii käsitöös kui ka üldisemalt. Tihti on väljaspoolseisja esimene küsimus, millised heliread ja intervallid kreeka puhkpillil aulosel ikkagi kõlasid. Endastmõistetavalt on see mulle kui aulosemängijale kõige tähtsam. Minu arvates tulenevad helid ja muusika otseselt nendest võimalustest, mis konkreetne instrument pakub. Sama kehtib ka mängutehnika kohta.
Kuidas siis rekonstrueerida ja taasluua muusikat? Ühelt poolt juhivad meid meloodiate ja kõlade juurde üksikud 5. sajandist e.Kr. säilinud muusikainstrumendid, samuti lugematud ja tänapäeva inimesele väga täpsena näivad vaasimaalid. Teiselt poolt jutustab vanakreeka keel meile palju omaenda rütmikast, sõnarõhkude abil ka teatud kindlast (kõne)meloodiast. Nii on mulle selle symposion-kava juhatuseks ning ühtlasi vanakreeka muusika inspiratsiooniks olnud Simonidese, Bakchylidese, Terpandrose ja Aischylose luule ning laulud. Mu kogemused Aischylose draama „Prometheuse“ muusikaga on andnud mulle ettekujutuse sellest, milline võis üldse olla tempo ja meetrumi käsitlus tollal. Meetrum, tempo, rütm ja luule juhivad meid loomulikult instrumentaalsete palade, nomos’te ja tantsude juurde. Löökpillid, nagu tympanon, kymbala või krotala, toetavad samuti igaüks omal kombel rütmilist põhimustrit ehk metron’it. Vaasidel kujutatud mängupoosid koos veel tänapäevalgi tarvitusel oleva pillimängutehnikaga varasematel Hellase (Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia) aladel viivad veenvate rütmilis-kõlaliste tulemusteni. Vahemere-äärne laulutehnika, mis on suulise traditsioonina aastasadu suuremate muutusteta edasi kandunud, lauljate poosid antiiksetel vaasidel ja erinevate auloste helid äratavad taas ellu juba ammuseist aegadest kuulmata monoodiad. Kreeka trompeti, salpinxi kõrval avab keelpill barbitos uue akna kreeka muusika salapärasesse maailma. Selle kaudu saavad uue elu pikka aega varjusurmas olnud helid ja tehnikad, et kõneleda tänapäeva inimesele täiesti arusaadavas keeles põnevaid lugusid vanadest aegadest.
Selles symposion-kavas kasutatud tekstid ja poeesia järgivad kahte peamist temaatilist liini nö vaba ateenlase elust: armastus ja rõõm joomisest. Muusika ongi kontserdil jagatud temaatiliselt, kusjuures armastuse teema jaguneb kaheks. Kontsert algab lauludega, mis kirjeldavad armastuse hämmastavat väge, sellele järgnevad laulud veinist ning seejärel kuulete teistsuguseid laule armastusest, mis kirjeldavad pigem valusaid tundeid. Kontserdi lõpetavad kaks suurepärast poeemi „magamisest“, mõlemad on a capella laulud.
Conrad Steinmann
Kontsert toimub koostöös David Oistrahhi festivaliga.
