« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola FA Taiji Artiklid
Festival 2019
Festival 2018
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Ajakava
Esinejad, loengud ja kontserdid
Fotod / Photos 25.09
Videod festivalilt
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Ăśldist

Triskele


Vasakult: Ergo-Hart Västrik (laul); Tarmo Tabas (laul); Jaanus Roosileht (fiidel, rebekk, laul); Heikki-Rein Veromann (laul, flöödid); Toivo Sõmer (kandled, laul); Janno Mäe (trummid, laul)

Ansambel Triskele tuli kokku 1997. aastal eesmärgiga esitada eesti rahvamuusikat, keskendudes regiviisidele ja vaimulikele rahvalauludele. Ansambli liikmeid ühendab huvi vanamuusika ja erinevate maade rahvamuusika vastu. Sellest tuleneb ka ansambli Triskele instrumentide valik ja seadete omapära, mis võib eesti muusikatraditsioone arvestades tunduda esmapilgul omajagu üllatav. Ansambli liikmete eelnev muusikaline tegevus ja huvid on olnud küllaltki erinevad, ulatudes keskaja muusikast kuni džässini.

Triskele praeguse koosseisu liikmed on kõik vähemal või rohkemal määral kokku puutunud Euroopa keskaja muusika esitamisega ansamblis Via Sonora. Peale selle on nad teinud koostööd Eesti silmapaistvamate vanamuusika esitajatega (Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoor jt). Ansambli mängulaadis on tunda kiindumust araabia - ja ka üldisemalt Ida - muusikapärandile omasesse lähenemisesse, kus suhe interpreedi ja muusika vahel on intensiivne ning ennastunustav, hämarduvad piirid kuulaja, esitaja ning muusika vahel.

Tartus tegutsev ansambel Triskele on seitsme koosmusitseerimisaasta jooksul lindistanud ja välja andnud neli CD-plaati. Need on “Eesti vaimulikud rahvalaulud” (2000), “Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud” (2001), “Lõuna-Eesti vaimulikud rahvalaulud II” (2002) ja „Kolga-Jaani vaimulikud rahvalaulud“ (2003). Ansambel on järjekindlalt tegelenud rahvapäraste koraalide tõlgendamisega ning juhtinud nõnda tähelepanu sellele seni vähetuntud vaimuliku rahvalaulu pärimusele. Viimasel kolmel aastal on ansambel keskendunud Lõuna-Eestist pärit rahvasuiste koraaliviiside esitamisele. Kolga-Jaani laulude kogumik on esimene katsetus koondada plaadile vaid ĂĽhe kihelkonna viisid.

SĂĽmbol TRISKELE – kolmest kodaraina ĂĽhte punkti kinnitatud jooksvast jalast moodustatud kujund – jõudis Põhja-Euroopasse tõenäoliselt juba nooremal pronksiajal. Kujundile omistati tõrjemaagilist tähendust, ta sĂĽmboliseeris päikest, kuud ning liikumist ja kulgu ĂĽldisemalt. Kuigi viikingiajal seostati triskelet muinasskandinaavia peajumala Odiniga, leidis kujund laialdast kasutamist ka kristlikusse ikonograafias ja sĂĽmboolikas, seda eelkõige just PĂĽha Kolmainsuse tähenduses. Triskele sĂĽmbol on Eestisse jõudnud erinevate kultuuride vahendusel ning sellesse on kätketud mitmete ajastute tähendusväljad. Sarnasel moel võib ansambel Triskele muusikast leida viiteid eesti rahvamuusika eri kihistustele: siin on jälgi nii vanemast rahvalaulust, Kagu-Eestile iseloomulikust mitmehäälsusest kui ka pietistlikust koguduselaulust. Sellele kõigele annavad oma värvi peegeldused ansambli liikmeid mõjutanud iidsetest ja idamaistest muusikatraditsioonidest.
***

Ă•htumeditatsioonid Simunas 25.07.2020 ja Ihamarus 26.07.2020 

***

 Suvemõtisklused Karula kirikus 26.07.2020

***

Taiji yang stiili treeningud algajatele 

***

Valminud on dokumentaalfilm Georg Hackenschmidtist

***

 Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"