« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Instrumendid
Eri maade kultuur ja muusika
Heliloojad ja poeedid
Esseed ja intervjuud

Raagad pÔhja-india klassikalises muusikas

PĂ”hja-india klassikaline muusika on ĂŒks rafineeritumaid kunste muusikamaailmas. Kui Ă”htumaade muusika on viimase aastatuhande jooksul arenenud ning muutunud eelkĂ”ige mitmehÀÀlse muusika kaudu, on india muusika lihvinud ning tĂ€iustanud monoodilist muusikat, kus ĂŒhehÀÀsle meloodia vĂ€ljendusvorm on arendatud sĂŒmfoonilise tĂ€iuseni. Kuigi improvisatsioonil on selles muusikas oluline osa, raamistavad seda kindla struktuurina meloodiakompositsioonid ehk raga’d ja rĂŒtmimudelid ehk tala’d. Neid raame arvestades peab muusik looma muusika esinemise hetkel.

Traditsiooniliselt ei esita muusikud kontserdil kindlaksmÀÀratud kava, vaid pigem mĂ€ngivad erinevaid raagasid, mis on inspireeritud hetkest. Raagade valik ei ole suvaline: sajanditepikkuste traditsioonide jĂ€rgi peetakse teatud raagasid sobivaks vastavale pĂ€evaosale, meeleseisundile ja/vĂ”i esteetilistele eelistustele. Selles mĂ”ttes vĂ”ib raagasid mingil mÀÀral kĂ”rvutada vanakreeka filosoofiliste tĂ”ekspidamistega laadidest. Raagasid ei tohi segi ajada lÀÀneliku arusaamaga heliridadest. Ehkki igal raagal on oma iseloomulik helirida ja struktuur, hĂ”lmab see siiski palju enamat. Raaga nootide tutvustamise jĂ€rjekord ja samuti see, kuidas kogu raaga vĂ€lja arendatakse, on ÀÀrmiselt oluline, nagu ka kaunistused, alteratsioonid ning meloodiline struktuur. Kuigi noodikiri on olemas ka india muusikas, on see seal suhteliselt uus nĂ€htus ning kunagi ei panda kirja rohkem kui ainult meloodiate pĂ”histruktuur. India muusika traditsioon on olnud aastasadu ja -tuhandeid suuline - ning on seda valdavalt ka praegu -, kus iga meister annab teadmised ja oskused edasi oma Ă”pilastele. Publik hindab esinemistel suurel mÀÀral neidsamu kriteeriume, mida peetakse tĂ€htsaks dzĂ€ssi-improvisatsioonide puhul: esinejatelt oodatakse hea improvisatsioonioskuse kĂ”rval ka vĂ€ga head traditsioonide tundmist. MĂ”lemas traditsioonis imetletakse muusiku oskusi nĂ€idata harjumuspĂ€rast uues valguses: suurimat tunnustust leiab vĂ”ime austada vastava raaga terviklikkust sĂŒgavalt isikupĂ€rase lĂ€henemise kaudu.

Raga traditsioonilise ĂŒlesehituse juures vĂ”ime jĂ€lgida jĂ€rgmisi olulisi osi:

ALAP (skr. alapa) See on lĂŒhike sissejuhatus, kus muusik sĂŒveneb raagasse noothaaval, komponeerides alguses ĂŒsna lihtsaid fraase kahe vĂ”i kolme noodi ulatuses toonika ĂŒmber. Arendused muutuvad keerukamaks, kui ta jĂ”uab teemaarendusteni oktaavi piires. SeejĂ€rel mĂ€ngitakse alap’i instrumendi kogu ulatuses ad libitum sarnaselt LÀÀne kadentsiga. Improvisatsioonis juhindutakse raaga teemast ning vastavale raagale iseloomulikest meloodiamudelitest (skr. pakada). Palju kasutatakse mikrotoonilisi kĂ”lavarjundeid, kaunistusi ning glissandot. Neid vĂ€ljendusvahendeid kasutades avab artist oma arusaama ja tunnetuse raagast, mida ta mĂ€ngib. TĂ”eliselt loov muusik pĂŒĂŒab oma improvisatsiooni kaudu leida raagast alati mĂ”nda seni avastamata tahku.

JOD. Kui muusik tunneb, et ta on alapi kaudu raagat piisavalt tutvustanud, toob ta muusikasse uue dimensiooni rĂŒtmilise pulsi kaudu, alustades uuesti lĂŒhikeste fraaside mĂ€ngimisega. Improvisatsioon muutub jĂ€rjest ulatuslikumaks, jĂ”udes lĂ”puks vĂ€ga kiirete staccato-kĂ€ikudeni, mis on tĂ€is peeni rĂŒtminĂŒansse ja vĂ”ivad olla tehniliselt vĂ€ga keerulised.

GAT. See osa on piltlikult öeldes rondo-vormis. Selle pĂ”hiteemaks on eelnevalt komponeeritud motiiv (tavaliselt traditsiooniline), mida mĂ€ngitakse kindlale korduvale rĂŒtmistruktuurile ehk taalale (skr. tala). TablamĂ€ngija, kelle peamine funktsioon on markeerida antud taalat, saadab meloodiainstrumenti esinemise lĂ”puni. Nagu LÀÀne muusikas pöördutakse rondo-vormis iga variatsiooni jĂ€rel tagasi teema juurde, nii pöördub ka india muusik pĂ€rast mĂ”nda improvisatsioonitsĂŒklit tagasi kas teema vĂ”i jĂ€rgmise tsĂŒkli esimese löögi ehk sami (skr. sama) juurde. RĂŒtmitsĂŒkli regulaarne kordumine on iseloomulik just pĂ”hja-india muusikale, ning on sĂŒndinud kokkupuutes araabia muusikaga. LĂ”una-india muusikas sellist tagasipöördmist ning mĂ€ngu rĂŒtmitsĂŒkli esimese löögi ĂŒmber pole. Teema ehk gat teenib ĂŒhtlasi ajalise tsĂŒkli hoidmise eesmĂ€rki. Kui solist jÀÀb meloodiat ehk gati pikemalt kordama, annab ta nii improviseerimisvĂ”imaluse tablamĂ€ngijale. LĂ”pule lĂ€henedes lĂ€heb meloodiainstrument kiiresse rĂŒtmilisse osasse jhala’ sse, viies raaga kulminatsioonini.
***

Telemann ja tema inglise kolleegid
laupÀeval,
4. nov.kl 18
Tartu Ülikooli aulas

 

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"