« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Festival 1996
Ăśldist

Viljani Linnakapell

Viljandi Linnakapelli asutas 1972. aastal Tõnu Sepp, kes töötas tol ajal flöödiõpetajana Viljandi Muusikakoolis. Ansambli liikmeteks olid muusikakooli õpetajad ja õpilased. 1989. aastal sai Viljandi Linnakapell poolkutselise staatuse. Järgnevate aastate jooksul on ansamblil olnud kindel koht Viljandi pidulike ürituste ilmestamisel ning linna esindamisel nii kodu- kui välismaal. 1993. aastal lõi Arno Anton Viljandi Kultuurikolledzi ansambliklassi baasil vaskpillide kvarteti, mis 1996. aastal ühines Viljandi Linnakapelliga. Alates 1989. aastast on loodud sidemeid Rootsi vanamuusikutega ning Viljandi sõpruslinnade Ahrensburgi ja Porvooga, millest on alguse saanud paljud kontsertturneed Skandinaavias ja Saksamaal. Kodustest muusikasündmustest peab ansambel tähtsaks osavõttu Viljandi ja Tartu vanamuusika festivalidest.

Hortus Musicus

1972. aasta sĂĽgisel toimus Tallinnas Kiek in de Kökis kontsert, mis pani aluse uuele tavale Eesti muusikaelus – esines vanamuusikaansambel Hortus Musicus oma asutaja, juhi ja peaideoloogi Andres Mustoneni juhtimisel. Esimesena Eestis ning ĂĽhena esimestest Põhjamaades ning endise NSVLi aladel tõi ansambel kuulajateni unustuse hõlma vajunud ammuste aegade muusika rikkusi. Hortus Musicuse repertuaar ulatub keskaegse Euroopa muusika lätetest kuni klassitsismini, kuid arvukate otseselt ansambli jaoks kirjutatud teoste kaudu ka tänapäevani. Mängijaid ei huvita mitte ainult muusika ja luule ilu, vaid ka vastava ajastu vaimu edasiandmine tänapäeva inimese aktiivse elutunnetuse kaudu. Keskaja muusikal on Hortus Musicuse kavades eriline koht. Selle juurde tullakse iga paari-kolme aasta järel ikka ja jälle tagasi ning avastatakse väärtusi, mis on seal olnud kogu aeg, kuid mida pole seni lihtsalt märgatud. Ansambel on käinud kontsertreisidel peaaegu kõikides Euroopa riikides, käidud on USAs, Iisraelis ja Jaapanis ning peaaegu kõikjal endise NSV Liidu aladel. Hortus Musicus on salvestanud ĂĽle 20 heliplaadi, osalenud mitmes filmis ja rahvusvahelises projektis. Andres Mustoneni algatatud on Tallinna Barokkmuusikapäevad ning Väravatorni kontserdisari, milles Hortus Musicusel on olnud kandev roll.

India klassikalisest poeesiast

India klassikaline poeesia on põhiliselt sanskritikeelne täiuseni viimistletud luule, mis kujunes rikka kultuuripärandiga India ühiskonnas umbes üks sajand e.Kr. Erinevalt veedade ajastu nägijatest ja eeposte ajastu laulikutest on klassikaline poeet kõrgelt haritud, paljulugenud, keeltetundja, mitmekülgne isik, kes oli seotud linna- või õukonnakultuuriga.

India klassikalise poeesia temaatika oli valdavalt ilmlik, domineeris armastuse teema. Poeetika eesmärgiks peeti kuulsuse võitmist, esteetilise naudingu pakkumist ning juhatuse andmist. Koos sanskriti keelega levis klassikaline poeesia India piiridest väljapoole – Indoneesiasse, Birmasse, Taisse, Tiibetisse jm, kus hiljem hakati seda viljelema emakeeles.

Linnamuusikud

Linnamuusikud on ansambel, mis koondus Taivo Niitvägi ĂĽmber pärast tema lahkumist ansamblist Hortus Musicus 1983. aastal. Algselt oli tegemist noorte huvialaringiga, peagi aga hakati neid kutsuma esinema väiksematele vanalinnas toimuvatele linnaĂĽritustele ja temaatilistele koosviibimistele. Tegevus võttis plaanipärase kuju 1986. aastal, mil Taivo Niitvägile tehti ettepanek korraldada ĂĽhe vastrestaureeritud vanalinna maja tegevust, kaasa haarates juba laiemat noorteringkonda. Koha nimeks sai Vanalinna Muusikamaja. Ansambel sai seal tegutsemisest pedagoogilist kogemust, samal ajal pĂĽhenduti põhjalikumalt ja professionaalsemalt varajasele muusikale. Alates 1987. aastast, kui Eesti seisis suurte poliitiliste muudatuste lävel, langes põhirõhk õhtumaade professionaalse muusika juurte – liturgilise muusika – tundmaõppimisele, praktiseerimisele ja propageerimisele. Tallinna rooma-katoliku koguduse kantorina oli Taivo Niitvägi sellega juba 12 aastat tegelenud. Ăśha enam huvitas teda vaimuliku muusika professionaalne interpreteerimine lähtuvalt selle esialgsest põhjusest – palvest. Ta alustas aasta-aastalt ĂĽha laienenud integratsiooniprojektiga, mille sisuks on inimloomingu taasĂĽhendamine Jumala Vaimu kõike uueksloova inspiratsiooniga. Eesmärgiks on professionaalse interpretatsiooni tagasitoomine seda ajendanud liturgilise palve seisundisse ning kogudusepalve tõstmine kirikutraditsioonis nõutud esteetilist ilu tagavale professionaalsele tasemele, mis tegelikult ongi loomuliku oleku taastamine.

Alba

ALBA on asutatud seoses esimese Kopenhaageni Vana-muusika Festivaliga 1992 ning hispaania kunsti näitusega samal aastal Lousianas – nii sĂĽndis taani professionaalne keskaja muusika ansambel.

Algusest peale on ALBA keskendunud keskaja muusika vahendamisele nii, et see võiks köita tänapäeva kuulajaid, nii, et see kõlaks kui elav kunst – mitte lihtsalt uudishimu rahuldamiseks ajaloo vastu. Uurides olemasolevaid algallikaid nii kirjandusest kui kunstist ning õppides elavatest muusikatraditsioonidest, mille juured ulatuvad keskaja muusikasse, on ALBA otsinud eelkõige emotsiooni ajatut seisundit, mis hoolimata muusika ja instrumentide iseärasustest elab muusikas läbi aegade. Seejärel sĂĽnnib muusika, mis on kombinatsioon autentsusest ja isikupärasest väljendusest.

Sarnaselt keskaja rändmuusikutega ei demonstreeri ALBA suurt valikut tõenäolisi (või ka ebatõenäolisi) instrumente, vaid varieerib ja loob muusikalisi kontraste, kontrollides virtuoosselt ning peenelt oma instrumendi lugematuid võimalusi. ALBA programmid toovad kuulajani keskaja muusika lugematud nüansid, tihti ilmestavad muusikat ka tekstid.

Poul Høxbro lõpetas Carl Nielseni muusikaakadeemia plokkflöödi erialal 1994. aastal. Praegu töötab ta samas akadeemias muusikute/interpreetide kursuste koordineerijana. Poul Høxbro on olnud varem ka rokktrummar ja mänginud lõuna-ameerika rahvamuusikat. Õpingute ajal tundis ta suurt huvi nüüdismuusika vastu. Ta sai tuntuks just tänapäeva taani heliloojate uudisloomingu esitajana ning on võitnud mitmeid auhindu. 1992. aastast on ta pühendunud keskaegsele muusikale ning trummi-ja-vile ja raamtrummi mängimisele. Nende vanade, kuid samas nii uudsete helidega on ta tihti külaliseks ka tänapäeva muusika laval.

Agnethe Christensen (ansambli Alba vokaalsolist) on tegelnud nii klassikalise kui ka rahvamuusikaga. Ta on õppinud Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias ja Schola Cantorum Basiliensises. Ta on teinud hulgaliselt nii ansambli- kui soololindistusi, andnud palju kontserte ja juhendanud meistriklasse. Teda võib kuulda ka ooperilaval, kus ta esitab peamiselt tänapäeva- ning
barokkoopereid.

Jyoti Shirodkar

Jyoti Shirodkari lapsepõlv ja noorusaastad möödusid muusikalises keskkonnas. Tema isa oli õppinud Rabindranath Tagore asutatud koolis «Shantiniketan», kus anti mitmekĂĽlgne humanitaarharidus keelte ja kunstide alal suurema rõhuasetusega muusikal ning maalimisel. Omandanud hariduse muusikas, sanskriti keeles ja kirjanduses ning maalimises, sai Jyoti isast õpetaja samas koolis. Tihti toimusid muusikatunnid, koosmusitseerimised, arutelud ja kontserdid ka kodus. See võimaldas Jyotil osa saada erilisest muusikalisest vaimust juba lapseeas. Tema õpetajaks oli eelkõige isa, pärast isa surma ka mitmed sõbrad ja tunnustatud meistrid.

Peale kooli lõpetamist ja bakalaureuse kraadi omandamist Indias asus Jyoti Shirodkar õppima majandust Inglismaal Birminghamis, misjärel ta suunati tööle turu-uuringute eksperdina India saatkonna juurde Stockholmis. Pärast tõsist silmatraumat lahkus ta sellest ametist 1974. aastal. Pikaajalise paranemise järel hakkas Jyoti õpetama koolides, õppides ise samal ajal Stockholmi ülikoolis füüsikat ja majandusstatistikat. Ülikooli lõpetamisest kuni tänaseni õpetab ta neid aineid koolide vanemate astmete õpilastele.

Rootsis elades on Jyoti Shirodkar esinenud paljudel kontsertidel ja juhendanud korduvalt india muusika kursusi. Valmimas on raamat «Sissejuhatus india muusikasse». Jyoti on õppinud nii flöödi- kui ka tablamängu, praegu aga on ta keskendunud kolmele pillile: sitar, sator ja esraj.

Tants XV sajandil

Teemaks oli burgundia ja itaalia tants (tantsutüübid, sammustik, üleskirjutused, tantsutempod, tantsumeistrid ja nende tööd).

Aluseks olid:
Guglielmo Ebreo «De practica seu arte tripudii» (1455); BrĂĽsseli käsikiri (1470);
«L'art et instruction de bien dancer» (~1495, väljaandja Michel Toulouze).

Virve Kurbel

Virve Kurbel, ansamblite Kullaketrajad ja Saltatores Revaliensis kunstiline juht,alustas tantsimisega 4aastaselt. Alates 11. eluaastast tantsib lavatantsuansamblis Kullaketrajad. Lõpetanud TPedI tantsupedagoogina. Ajaloolise tantsuga alustas tööd 1991. aastal. On töötanud õppejõuna koolides, kursustel ja vabariiklikel seminaridel. Praegu ajaloolise tantsu pedagoog EMAs ja Kultuuritöötajate Täienduskooli õppejõud. Ullo Toomi nim. aastapreemia 1992 oma stiili väljatöötamise eest (nn eesti modern). Saanud varajase tantsu litsentsi- diplomi (Guildhalli Draama ja Muusika Koolis Inglismaal). Jätkab õpinguid Turus Kunsti ja Kommunikatsiooni Koolis 19. saj eelromatilise balleti alal.

David Kettlewell

David Kettlewell, erialalt manager, on mänginud aastaid inglise professionaalsetes rahvamuusikaansamblites ja korraldanud Inglismaal mitmeid folkloorifestivale. Ta on õppinud dirigeerimist ning kompositsiooni Surrey Ülikoolis (lõpetas 1973). Kaitses Oxfordis doktoriväitekirja musikoloogia alal (1977). Tema edasine uurimistöö on keskendunud musica humana'le ja musica poëtica'le, mis seletavad meetodeid, kuidas renessanss- ning barokkmuusika mõjutasid emotsioone. Tänapäeva ülekantuna võivad need olla abiks konfliktide lahendamisel ja psühholoogilistest tõrgetest vabastamisel, aidates samas kaasa inimliku harmoonia kujundamisele ning isiksuse terviklikule arendamisele. Viimased 12 aastat on David Kettlewell elanud Põhja-Rootsis oma talus. Ta on töötanud ka paljudes maades Venemaast Argentiinani, juhendades kursusi, andes kontserte ja viies läbi seminare. Ta on innukalt propageerinud inimese terviklikule arendamisele suunatud kasvatus- ja õpetamismeetodit. Eestisse tuli Kettlewell esmakordselt 1960. aastal seoses keeleõpetamisega. Alates 1992. aastast on ta regulaarselt õpetanud vanamuusikat Tartus ning juhendanud vanamuusika-, pedagoogika-, pärimusliku maalikunsti ja kalligraafia- ning keelekursusi Võsul AMO keskuses. Praegu töötab Kettlewell Musica Humana külalisprofessorina TÜ Kultuurikeskuses.

Musica Poetica Rediviva

Loengus käsitleti:

  • erinevaid autoreid ning nende autorite põhimõtete rakendamise võimalusi praktikas;
  • keskaja ja renessansiajastu mõtlemist eri taustsĂĽsteemides: looduses, suhtlemises ning sotsiaalses kontekstis;
  • humanismi;
  • musica affetuosa't – muusikalise retoorika esilekerkimist.
  • Rondellus

    Vanamuusikaansambel Rondellus loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staaki algatusel eesmärgiga esitada keskaegset ja renessansiaegset muusikat. Ansambli asutajad on koondanud enda ümber muusikud, kes on aastaid olnud tegevad Eesti juhtivates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Saksamaal ja Poolas (Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, Gotlandi keskaja nädalal, Stockholmi Euroopa nädalal, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil Musica Antiqua Europae Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis jne).

    India muusika elemendid teoorias ja praktikas

    Põhieesmärgiks oli tutvuda ĂĽhe india muusika põhikontseptsiooni – raga´ga. Kuigi kursusel osalejatelt eeldati mingil määral muusikalisi algteadmisi, käsitleti kõigepealt lĂĽhidalt selliseid muusikalisi põhimõisteid näiteks notatsioon, heliread, intervallid, konsonantsus, resonants, loomulikud heliread, häälestused, helikõrgused, helitugevus ja helivärvingud. India muusika kontseptsioon ĂĽhendab endas tantsu, laulu ning pillimängu ja igaĂĽks neist toetub kindlatele traditsioonidele. Kursusel tutvustati india muusikat nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt järgmiste aspektide kaudu:

  • kuidas mõista termineid india klassikaline muusika ja india rahvamuusika;
  • notatsioon india muusikas;
  • intervallid ning kĂĽmme põhilist helirida (thaat);
  • meetrum, löök, takt ja tempo ning erinevad rĂĽtmiliste tsĂĽklite tĂĽĂĽbid;
  • raga mõiste;
  • india muusikainstrumendid – nende ehitus ning mängutehnika;
  • lĂĽhiĂĽlevaade india muusika ajaloost tervikuna;
  • ĂĽlevaade india muusika lindistustest, mis on tehtud aastatel 1930–1990.
  • Laul varajases muusikas

    Kursuse põhieesmärk oli tutvuda varajase muusika laulmise tehnika ja interpretatsiooniga. Kursusel käsitleti monofoonilist ja polĂĽfoonilist muusikat erinevatest kogumikest ja eri autoritelt (näiteks Cantigas de Santa Maria, Libre Vermelle, Landini, Machaut jt). Samuti võis iga osaleja kaasa tuua muusikat, mida soovis laulda – olgu keskajast, renessansist või barokist. Teretulnud olid kõik, kes armastavad laulda.

    Löökpillid varajases muusikas

    Kursustel käsitleti:

  • pillikasutust keskajal ja renessansis ning löökpillimängija rolli nendel ajastutel;
  • tamburiini ning raamtrummi tehnikat;
  • rĂĽtme ja svingi.

    Peale löökpillimängijate olid oodatud ka ansamblid, duod jne, et saada juhiseid/ inspiratsiooni löökpillide kasutamise erinevatest võimalustest, loomulikult olid oodatud ka trummi-ja-vile mängijad kõigil tasemeil.

  • Plokkflöödi meistrikursus

    «Vaatleme plokkflöödi baastehnikaid ning samuti interpretatsiooni- kĂĽsimusi nendes erinevates stiilides, mis on aktuaalsed kursusel osalejatele. Detailsemalt vaatleme vibratotehnikaid, ning ma näitan, kuidas on võimalik lĂĽhikese ajaga vibrato põhitehnikat arendada. Tutvustan samuti oma uurimistööd, mis käsitleb nii helitekitamist plokkflöödil kui ka improvisatsiooni erinevates stiilides.»

    Dan Laurin

    Dan Laurin on sĂĽndinud Rootsis Jönkopingis eesti-rootsi perekonnas 1960. aastal. Ă•petanud plokkflööti Funeni Konservatooriumis Taanis alates 1980. aastast, seejärel Göteborgi Konservatooriumis ja Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis. Praegu plokkflöödi professor Bremenis. Silmapaistva ning väga aktiivse interpreedina on Dan Laurin esinenud lugematutel kontsertidel Skandinaavias, Euroopas, USAs, Jaapanis, Austraalias ja Indias. Ta on koostööd teinud mitme ansambli ja kammerorkestriga. Huvi elektroakustilise muusika vastu on olnud aluseks koostööle mitme tänapäeva Skandinaavia heliloojaga. Dan Laurin mängib nii klassikalist kui ka dzässmuusikat. Peale arvukate lindistuste raadios ja TVs on ta kaasa mänginud paljudel CD-del. Talle on omistatud Rootsi «Grammy» ja Rootsi Heliloojate Liidu parima kaasaegse muusika interpreedi auhind 1995. aastal. Praegu on lindistamisel prantsuse flöödisonaadid ning täielik Jacob van Eycki «Der Fluyten Lust-Hof».

    ***

    XXII Rahvusvaheline Festival
    ORIENT et OCCIDENT
    13.-15. ok. 2017

    ***

     Georg Hackenschmidti mälestusmärk on saanud ideelahenduse!

    ***

     Taiji yang stiili treeningud

    ***

    FA Schola esitleb:
    CD "Music from the Time of Marco Polo"