Ansambel Chakad on loodud 1997. aastal. Ansambli asutajaliikmed olid tol ajal üliõpilased Teherani Kunstide Ülikoolis. Alates sellest ajast on ansambel andnud aktiivselt ka kontserte. Esialgu oli ansambli eesmärgiks nende vanade lugude rekonstrueerimine, mis olid kirjutatud selliste suurte muusikute poolt, nagu maestro Abolhasan Saba, Alinaghi Vaziri, Morteza Neydavood, Musa Maroofi, Darvish khan. Hiljem hakkasid ansambli Chakad liikmed oma repertuaari rikastama ka enda komponeeritud lugudega. Nii nagu see ansamblitega sageli juhtub, on mõned Chakad’i liikmedki vahetunud: reisinud teistesse maadesse või hõivatud teiste ansamblitega. Põhituumik töötab aga endiselt koos ning annab kontserte nii Iraanis kui välismaal. Chakad on esinenud Austraalias, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Poolas ja Eestis. Ansambel on teinud koostööd ka selliste tunnustatud muusikutega nagu Bahman Rajabi, Bahram Sarang ja Hengame Akhavan. Kontserdil kõlab muuhulgas Habib Somaei dastgah’is Shur pärsia santuuril, improvisatsioon barbatile ja dastgah Hoayun tervele ansamblile.
Pärsia klassikaline muusika on aja jooksul muutunud, kuid selle põhiolemus ja filosoofia on jäänud samaks. Pärsia muusika on lahutamatult seotud poeesiaga, mistõttu tuleb muusikutel tunda ka luulekunsti. Suurem osa iraani poeete on olnud muusikud või vähemalt tundnud muusikat väga hästi. Küllap seetõttu öeldaksegi, et pärsia keel sisaldab sügavat muusikalist tunnetust. Iraani klassikalise muusika põhialuseks on radif – meloodiate kogum, mida on antud meistrilt õpilasele edasi läbi lugematute põlvkondade. Erinevate meistrite tõlgendused ja uuendused on aja jooksul muusikat kujundanud, lisandunud on uusi meloodiaid, mis tihti kannavad ka vastava meistri nime. Nende meloodiate säilimine sõltus iga põlvkonna mälust ja meisterlikkusest, kuna muusikat anti edasi ainult suulise traditsiooni kaudu. Selleks, et tõeliselt omandada ja mõista radifi olemust, tuleb harjutada palju aastaid. Tõelise meisterlikkuse puhul sulandub radif täielikult muusiku olemusse, muusik võib mängida sellest mistahes osa mistahes ajahetkel. Tänapäeval sisaldab radif umbes 430 lühikest meloodiat, midanimetatakse gusheh. Need meloodiad on jagatud kaheteistkümnesse laadisüsteemi: 7 dastaghi ja 5 avazi. Ühes dastaghis võib olla ligikaudselt 10 kuni 30 gushehi. Igas dastaghis on olulisemad gushehid, mis määravad vastava dastaghi laadid. Gushehi põhinooti, mis tihti asub gushehi keskel, nimetatakse shaheadiks. Shahead liigub vastavalt sellele, kuidas liigutakse ühest gushehist teise ning luuakse selle abil uus meloodiline ruum. Meloodiate rütm tuleneb tihti pärsia poeesia värsimõõdust. Instrumentaalne ja vokaalne radif võivad erineda rütmide poolest, kuid nende meloodia
struktuur on sama. Pärsia klassikalise muusika õppimine tähendab kogu radifi
omandamist. Alles siis, kui kogu repertuaar on omandatud, gusheh gushehi haaval ja dastagh dastaghi järel, loetakse muusikud küpseks ja nad võivad hakata endale lubama loomingulisi vabadusi, mis lõpuks viivad improvisatsioonini. Seega ei esitata radifi mitte kui valmiskujul teost, vaid see on aluseks loomingulisele esitusele ja musitseerimise käigus sündivale kompositsioonile. Ajaloo jooksul on pärsia klassikaline muusika suuresti mõjutanud teisi suuri muusikakultuure, sh araabia ja india muusikat, mille
tulemusena on sündinud ka põhja-india ehk hindustani klassikaline muusika.
Keelatud Linna Kammerorkestri (FCCO) liikmed on Hiina ühe tähtsaima muusikaõppeasutuse Chinese Conservatory of Music parimad muusikud ja õppejõud. Orkestri loomingulise töö keskmes on olnud soov ületada vastuolud traditsioonilise muusika ja tänapäeva uuendusliku muusikapraktika vahel, konfliktid klassikalise esteetika ja rohkem isiksusekeskse tänapäeva kunsti vahel. Eesmärgiks on leida tee, kuidas ühildada
traditsioonilist muusikakultuuri tänapäevase hiina muusikaga. Orkester vahendab nii hiina traditsioonilise muusika erakordset pärandit kui kaasaegsete hiina heliloojate kunstilisi püüdlusi, luues seeläbi uue aluse tänapäevasele hiina muusikale. Keelatud Linna Kammerorkester on üles astunud paljudel Hiina riiklikel üritustel, aga ka rahvusvahelistel festivalidel Hiina RV Kultuuriministeeriumi programmi „Orient Express? raames.
Orkestri isikupärane stiil ning täiuslik esitus on võitnud neile kõrge tunnustuse nii kodus kui välismaal. Esinetud on näiteks Canberras, Wellingtonis, Christchurch’is, Dunedinis ja Aucklandis. Keelatud Linna Kammerorkestrit on ülistatud selliste väljenditega
nagu näiteks „hiina traditsioonilise muusika harukordse suursugususe ja peenekoelise esituse eest kaasaegsel laval?, „FCCO on aidanud publikul mõista muusikat, mida reeglina on peetud vaid elitaarseks kunstiks? ning “seda võib lugeda üheks mõjukaimak kammerorkestriks tänapäeva maailmas?.
Hiina klassikalisest muusikast
Muusikal on hiina kultuuris selle teadaolevatest algusaegadest saadik olnud rituaalides keskne roll; muusikat on peetud ĂĽlimaks suhtlemisvormiks ning
harmoonia aluseks inimese, maa ja taeva, inimese ja Kõigekõrgema ning inimese ja esivanemate vahel. Varaseimates kommentaarides hiina kesksele klassikalisele tekstile I Chingile, Muutuste Raamatule, mille ajalugu ulatub rohkem kui kahe tuhande aasta taha, räägitakse muusikast ja muusika mängimisest kui ülivõimsast väest. Kuueteistkümnenda heksagrammi alt võime lugeda:
Yu
?
Lahendus
Kui välku lööb,
siis ergastub maa.
See ongi lahendus.
Muistsed kuningad
mängides pilli
kogusid väge;
ohvriks tõid selle
jumalaile kõrges,
kohtudes nõnda
esivanematega.
Hilisem kommentaator seletab seda nõnda: “Maa, taevas ja kõik kõrgemad väed saavad muusika vaimus üheks. Muusika kasvatab väge, mis väljendub helis ja liikumises. Kuna heli ja liikumist peeti vanasti õeks ja vennaks, olid need mõlemad sügava tunde samaaegseks väljenduseks. Mis iganes elab me südames, väljendub alati liikumises; nõnda on iga heli ja liigutus sisemise hingestatuse väljendus. See haarab meid kaasa pühas mängus, kus muusikahelid ja tantsijate sümboolsed liigutused esindavad kosmilist rütmi
tähtede tantsu. Siis haarab meid vaimustus, me leiame lahenduse kosmose seadustele, mis ongi maailma kulg ja ülim saladus. Igaüks, kes seda kogeb, astub sammu igaviku poole.? Lihtsamalt ütleb selle kohta “Kommete raamat?, teine klassikaline teos: “Muusika on maa ja taeva kooskõla, see on aktiivne yang-vägi. Muusika on vaimuväe tõeline väljendus.? Kuid kõige lühemalt ütleb selle kohta Huainan Zi: “Muusika on elu.? Käesolev kontsert viib meid hiina kultuuri pühasse ruumi, milleks
on muusika. Muusikapalade vahel kuuleme hoolikalt valitud tsitaate hiina klassikalistest tekstidest ja poeesiast, mis lisavad muusikale veel ühe dimensiooni, võimendades helide vaimset resonantsi. Varased filosoofilised tekstid ja poeesia aitavad avada meie meeli ja vaimu sellele, mida võiks nimetada helide tõeliseks mõistmiseks