« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Kontserdid 2017
Kontserdid 2016
Kontserdid 2015
Kontserdid 2014
Kontserdid 2013
Kontserdid 2012
Kontserdid 2011
Kontserdid 2010
Kontserdid 2009
Kontserdid 2008
Kontserdid 2007
Kontserdid 2006
Kontserdid 2005
Kontserdid 2004
Festivitas Artiumi Klassika
Toomkontserdid
Morgensterni Muusikasalong
Üldist

Ansambli Russki Lad kontserdid

NeljapÀeval, 4. juunil kell 19 Narva linnuses
Reedel, 5. juunil kell 19 Tallinna Niguliste kirikus
LaupÀeval, 6. juunil kell 20 Viljandi Jaani kirikus
PĂŒhapĂ€eval, 7. juunil kell 15 Tartu Jaani kirikus
EsmaspĂ€eval, 8. juunil kell 19 Rakvere Jumalaema SĂŒndimise Ă”igeusu kirikus

Ansambel Russki Lad

Vanavene kirikumuusika 15.–17. sajandist
Paastuaja ja ĂŒlestĂ”usmispĂŒhade laulud

Vaata videoid ansambli Russki Lad kontserdilt

Piletid saadaval Piletilevi mĂŒĂŒgikohtades ĂŒle Eesti, internetis www.piletilevi.ee ja tund enne kontserdi algust kohapeal.

Piletite hinnad:
Narva 75.-/50.-
Tallinn 130.-/100.-
Tartu 100.-/75.-
Rakvere 75.-/50.- (eelmĂŒĂŒk alates 1. juunist)

Ansambel Russki Lad asutati Peterburis 1999. aastal. Ansambel koosneb 5–9 liikmest, kes kĂ”ik on lauljatena tegevad vene Ă”igeusu kirikutes ja kloostrites Peterburis ja selle ĂŒmbruskonnas. Ansambli eesmĂ€rk on tutvustada laiemale publikule vene vaimulikku muusikat ja kirikulaulu ning selle ajalugu. Ansambli repertuaar sisaldab vene kirikulaulu selle varaseimast perioodist (12. saj.) kuni tĂ€napĂ€evani.

VĂ”rreldes teiste Euroopa maadega, vĂ”eti Venemaal kristlus vastu suhteliselt hilja: kiievlased ristiti 998. aastal (samas on ajalookirjutajad maininud kristliku koguduse olemasolu Kiievis juba 9. sajandil). Koos usuga vĂ”tsid venelased ĂŒle ka jumalateenistuse korra – sealhulgas kirikulaulu –, nii nagu selle BĂŒtsantsist pĂ€rinev vorm oli tolleks ajaks vĂ€lja kujunenud. JĂ€rgnevate aastakĂŒmnete ja sadadega muutus kreekapĂ€rane laul aga vĂ€ga oluliselt nii struktuuri, kirjapanemisviisi kui ka meloodia ĂŒlesehituse poolest. Nii sĂŒndis znamennĂ”i raspev („mĂ€rgilaul“ /„znamennĂ”i laul“). Selle ĂŒhehÀÀlse laulu ĂŒleskirjutamiseks kasutati erilisi mĂ€rke (vene k. znamja). Olles valitsevaks laulutraditsiooniks vĂ€hemalt nelja aastasaja jooksul, koondas znamennĂ”i laul endasse kogu vene jumalateenistuse eripĂ€ra. Selles peegeldub vĂ€ga mitmekesisel kujul kogu kristlik aastaring (nĂ€iteks vĂ”ib ainuĂŒksi ĂŒhe koguöö jumalateenistuse jaoks olla olemas rohkem kui 54 erinevat lauluvarianti). Keerukaks sĂŒsteemiks kujunenud laulus eristatakse mitmeid variante nagu „vĂ€ike znamennĂ”i“, „kiievski“, „suur znamennĂ”i“. ZnamennĂ”i laulust kujunes XIV-XV sajandil vĂ€lja ka „putevoi laul“. Samuti tuli kasutusele „demestvennĂ”i laul“, mis erines nii znamennĂ”i kui putevoi laulust. KĂ”igil neil laulmisviisidel kujunes vĂ€lja ka oma noodikiri.

17. sajandiks kujuneb vĂ€lja terve rida nii ĂŒhehÀÀlseid (lisaks ĂŒlalnimetatud kirikulaulu-traditsioonidele ka kreeka ja bulgaaria kirikulaul ning ĂŒksikautorite teosed) kui ka mitmehÀÀlseid traditsioone (kolmehÀÀlne putevoi laul, mitmehÀÀlne znamennĂ”i laul). Edaspidi jĂ”uab Venemaale ka poola partes laul ning vĂ€ikevene (praegune Ukraina) samolovka (ĂŒhehÀÀlsete laulude seadmisviis, kus pĂ”himeloodiale lisatakse terts ja alumine hÀÀl toetab liikuva burdoonina meloodia harmoonilisi tugiastmeid). Viimased sada aastat kestnud varajaste kirikulaulu-traditsioonide uurimise tulemusena on traditsioonilist kirikulaulu hakatud tĂ€napĂ€eval vene Ă”igeusu kiriku jumalateenistustel taas jĂ€rjest rohkem kasutama.

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"