« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
NeljapÀev, 2.10
Reede, 3.10
LaupÀev, 4.10
PĂŒhapĂ€ev, 5.10
Festivali noorteprogramm
Piletiinfo
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist

Ansambel Russki Lad ja vanavene kirikulaul

Ansambel “Russki Lad” asutati Peterburis 1999. aastal. Selles on 9 liiget ja kĂ”igil neist on muusikaline keskeri- vĂ”i kĂ”rgharidus. KĂ”ik ansambli liikmed on tegevad lauljatena vene Ă”igeusu kirikutes Peterburis. Ansambli eesmĂ€rk on tutvustada laiemale publikule vene vaimulikku muusikat ja kirikulaulu ning selle ajalugu. Ansambli repertuaar sisaldab vene kirikulaulu selle varaseimast perioodist (12. saj.) kuni tĂ€napĂ€evani.

VĂ”rreldes teiste Euroopa maadega, vĂ”eti Venemaal kristlus vastu suhteliselt hilja: kiievlased ristiti 998. aastal (samas on ajalookirjutajad maininud kristliku koguduse olemasolu Kiievis juba 9. sajandil). Koos usuga vĂ”tsid venelased ĂŒle ka jumalateenistuse korra – sealhulgas kirikulaulu –, nii nagu selle BĂŒtsantsist pĂ€rinev vorm oli tolleks ajaks vĂ€lja kujunenud. Usu omaksvĂ”tmine ja vene traditsioonile omase kirikulaulu kujunemine vĂ”ttis mitmeid sajandeid (see kestis kuni 14. sajandini). Venemaal hakati sellist laulu nimetama znamennĂ”i raspeviks (‘mĂ€rgilaul’). Just see ĂŒhehÀÀlne laulmisviis oli vene kirikus valdav kuni 16. sajandini. Olles valitsevaks laulutraditsiooniks vĂ€hemalt nelja aastasaja jooksul, koondas znamennĂ”i laul endasse kogu vene jumalateenistuse eripĂ€ra. Selles peegeldub vĂ€ga mitmekesisel kujul kogu kristlik aastaring (nĂ€iteks vĂ”ib ainuĂŒksi ĂŒhe koguöö jumalateenistuse jaoks olla olemas rohkem kui 54 erinevat lauluvarianti).

Alates 14. sajandist hakkame ĂŒrikutes kohtama viiteid erinevatele (kuid ikkagi ĂŒhehÀÀlsetele) kirikulaulu-traditsioonidele, nagu demestvennĂ”i ja putevoi. 17. sajandiks kujuneb vĂ€lja terve rida nii ĂŒhehÀÀlseid (lisaks ĂŒlalnimetatud kirikulaulu-traditsioonidele ka kreeka ja bulgaaria kirikulaul ning ĂŒksikautorite teosed) kui ka mitmehÀÀlseid traditsioone (kolmehÀÀlne putevoi laul, mitmehÀÀlne znamennĂ”i laul). Edaspidi jĂ”uab Venemaale ka poola partes laul ning vĂ€ikevene (praegune Ukraina) samolovka (ĂŒhehÀÀlsete laulude seadmisviis, kus pĂ”himeloodiale lisatakse terts ja alumine hÀÀl toetab liikuva burdoonina meloodia harmoonilisi tugiastmeid). Viimased sada aastat kestnud varajaste kirikulaulu-traditsioonide uurimise tulemusena on traditsioonilist kirikulaulu hakatud tĂ€napĂ€eval vene Ă”igeusu kiriku jumalateenistustel taas jĂ€rjest rohkem kasutama.

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"