Keskaja flöödid

Ühtegi keskaegset põikflööti ei ole tänaseni säilinud. Milliseid põikflööte keskaegses Euroopas siis mängiti ja kuidas nad kõlasid, saame aimata vaid, pannes kokku mosaiiki säilinud kujutava kunsti näidetest, teadaolevast infost keskaja muusika esituspraktika kohta, tänapäeval säilinud rahvamuusika traditsioonidest ning – mis seal salata – ka isiklikust kujutlusvõimest. Pole kahtlust, et keskaegne põikflööt oli oma ehituselt sarnane teadaolevalt vanimatele flöötidele, mille kohta andmed pärinevad Aasiast, kus sellist instrumenti on kasutatud järjepideva traditsioonina tänapäevani.

Koosseis, kus lisaks flöötidele on ansamblis harf, püüab välja tuua muusikalise algmaterjali peenekoelist ning rafineeritud kõlapilti. Jagame seisukohta, et erinevalt näiteks renessanssmuusikast ei olnud keskajal eesmärgiks võimalikult paljude eri pillide kõlavärvide kõrvutamine, pigem võimalikult suure väljendus- ja nüansirohkuse saavutamine ühel pillil.