CD "The Sound of Medieval Flute"

Varajase ja orientaalse muusika keskus FA Schola esitleb:

CD "The Sound of Medieval Flute"

Musitseerib FA Schola ansambel
Raho Langsepp – keskaja flöödid
Lilian Langsepp – gooti harf
Helena Uleksin – kellamäng, keskaja flööt

Esitluskontsert oli 5. oktoobril 2006 
kell 23.00 Tartu Jaani kirikus 

Lugude nimekiri
(Pealkirjal klõpsates saate kuulata
väikest osa sellest loost)

1. Istampitta Isabella (9'09'')
2. Quan ye voy   (2'17'')
3. Istampitta Chominciamento di gioia   (6'58'')
4. Su la rivera  (2'00'')
5. Istampitta Palamento   (8'52'')
6. Istampitta Belicha   (9'26'')
7. Alleluia   (2'11'')
8. Or qua conpagni  (1'43'')
9. Dal bel chastel  (2'16'')
10. Istampitta Tre fontane   (11'53'')
11. Bel fiore danca in rondello   (1'35'')
12. Santa Maria amar   (7'38'')

Keskaja flööt
CD ja kontserdi pealkiri „Keskaja flöödi kõla“ on valitud meelega intrigeeriv, sest ühtegi keskaegset põikflööti ei ole tänaseni säilinud. Milliseid põikflööte keskaegses Euroopas siis mängiti ja kuidas nad kõlasid, saame aimata vaid, pannes kokku mosaiiki säilinud kujutava kunsti näidetest, teadaolevast infost keskaja muusika esituspraktika kohta, tänapäeval säilinud rahvamuusika traditsioonidest ning – mis seal salata – ka isiklikust kujutlusvõimest. Pole kahtlust, et keskaegne põikflööt oli oma ehituselt sarnane teadaolevalt vanimatele flöötidele, mille kohta andmed pärinevad Aasiast, kus sellist instrumenti on kasutatud järjepideva traditsioonina tänapäevani.

Koosseis, kus lisaks flöötidele on ansamblis harf ja kellamäng, püüab välja tuua muusikalise algmaterjali peenekoelist ning rafineeritud kõlapilti. Jagame seisukohta, et erinevalt näiteks renessanssmuusikast ei olnud keskajal eesmärgiks võimalikult paljude eri pillide kõlavärvide kõrvutamine, pigem võimalikult suure väljendus- ja nüansirohkuse saavutamine ühel pillil.

Kellamäng
Kellamäng (A–f´) on komplekteeritud Rootsi perefirmas „Morells Metallgjuteri AB“ valmistatud kelladest. 1920. aastal asutatud firma kasutab kellade valamisel ja nende käsitsi töötlemisel esivanematelt päritud traditsioonilisi meetodeid.

Gooti harf
Keskaegsete harfide maailm on eri suuruse, kuju ja keelte arvuga instrumentide poolest väga rikkalik. CD-l ja kontserdil kõlav harf on koopia intrumendist, mis osteti 19. sajandi keskel Wartburgi kunstikogule. Suure tõenäosusega on pill kõrgeltülistatud saksa poeedi ja rändlauliku Oswald von Wolkensteini (1377–1445) pärand.

CD aluseks on põhiliselt kaks Itaalia päritolu käsikirja: London, BL. Add. 29987 ja Codex Rossi.

London, BL. Add. 29987
Üks keskaja monoodilise instrumentaalmuusika keskseid allikaid on käsikiri, mis on dateeritud aastasse 1400 ning on tuntud tähise London, BL. Add. 29987 all. Tänu sellele käsikirjale on meieni jõudnud pikad ja äärmiselt huvitava helikeelega estampiid, mis heidavad pisut valgust 14. sajandi instrumentaalmuusika ülesehitusele, kõlapildile ja kaunistuskunstile. Keskajal mõjutas Euroopa muusika kujunemist olulisel määral araabia muusika ning idamaist kõla on küllalt palju tunda ka nendes estampiides, ometi on see selgelt ikkagi Euroopa muusika. Estampiidel on tüüpiliselt neli või viis teemat, mis korduvad kaks korda: avatud lõpuga ja kinnise lõpuga. Tihti kõlab igas järgnevas teemas ka suurem osa eelnevast, nii kasvatatakse teemasid järjest pikemaks. Küllalt läbivad on ka põhimõtted, et esimene teema tutvustab loo põhimeeleolu, teine teema varieerib seda kõrges ning kolmas madalas registris. Lõputeema või -teemad on reeglina väga vahelduva meetrumiga, muutes tihti ka laadi. Kõik selles käsikirjas olevad estampiid sisaldavad väga palju kromatisme ja on küllalt suure ulatusega. Esitamisel oleme lähtunud faksiimileväljaandest; mõned muutused noodipikkuste ja alteratsioonide osas tulenevad isiklikust eelistusest ja/või hetkeimprovisatsioonist.