« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Pildialbum 14.05
Pildialbum 15.05
Pildialbum 16.05
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist

Musica Baltica

Saksamaal langes peaaegu kogu 17. sajandi muusikavaramu sĂ”dade, tulekahjude ja iga-aastaste kevadkoristuste ohvriks. Riia, Königsbergi, Danzigi ja Stettini raamatukogud hĂ€visid viimases sĂ”jas. Alles jĂ€i vaid see, mis oli kindla koha leidnud bibliofiilide kĂ€tes: Sebastien de Brossard’i kogu Pariisis, hertsog August von Braunschweigi kogu WolfenbĂŒttelis ja DĂŒbeni perekonna kollektsioon Stockholmis. 17. sajandi teise poole pĂ”hjasaksa vokaal- ja instrumentaalmuusika tĂ€iuslikem arhiiv on nn DĂŒben-Sammlung – Rootsi Ă”ukonnas teeninud saksa heliloojate perekonna DĂŒbenite 1660. aastal alustatud ja alates 1733. aastast Uppsalas hoitud kĂ€sikirjakollektsioon. See on haruldane nĂ€ide niihĂ€sti 17. sajandi Ă”ukonnakapelli repertuaaririkkusest kui ka muusikalisest mitmekesisusest saksakeelsetes LÀÀnemere maades, mis kuulusid pĂ€rast KolmekĂŒmneaastast sĂ”da ja Rootsile vĂ€ga soodsat Vestfaali rahu Rootsi riigi valdusse vĂ”i olid vĂ€hemalt selle vĂ”imu- ja mĂ”jusfÀÀris.

Siin leidub «Kaebelaulude» («Klag-GesĂ€nge») trĂŒkieksemplare Riia ja Stettini kantoritelt, mis on loodud sealseid valitsevaid perekondi tabanud surmajuhtumite puhuks, samuti fantaasiarikast instrumentaalmuusikat heliloojailt, kes polnudki Ă”ukonnaga seotud vĂ”i olid vaid pĂ”gusalt, ja muidugi ka hulganisti noote Veneetsiast ja Viinist, mille Ă€rakirjad jĂ”udsid siia ilmselt LĂŒbecki kaudu. Silmitsi Ă€sja langenud raudse eesriidega pole kerge harjuda musica baltica eksistentsiga. Ometi oli see olemas, nagu öeldud, LĂŒbecki patronaazi ja saksa kaupmeeste kĂ”ikjal valitseva patriitsluse toel. Iseseisva suure kunsti kujunemist ei vĂ”imaldanud ajad, mis ei muutunud kuigivĂ”rd rahulikumaks ka pĂ€rast KolmekĂŒmneaastast sĂ”da. Ometi Ă”nnestus siin Viinist, Veneetsiast ja Kesk-Saksamaalt imporditut rikastada nii edukalt oma keelepruugi ja kohaliku dialektivarjundiga, et hansaajastu lĂ”pul vĂ”is Dieterich Buxtehude nĂ€ol esile kerkida meister, kelle koguloomingus ĂŒhinesid kĂ”igi eelkĂ€ijate iseseisvumiskatsed ja isiklikud lisandused ĂŒheks terviklikuks pĂ”hjasaksa stiiliks. Sel viisil ĂŒhendatuna, tĂ”hustatuna ja ĂŒlendatuna lisas hansastiil palju olulist saksa hilisbaroki muusika, eriti Bachi ja HĂ€ndeli stiili kujunemisse.

Kauem veel kui inglastest mĂ”jutatud pavaan – siin on see esindatud anonĂŒĂŒmse Fantaasiaga seitsmele vioolale ning LĂŒbecki viiuldaja Baltzari teosega kolmele viiulile ja basso continuo’le – elas kĂŒlmas PĂ”hjas koraal: kui LĂŒtkeman kandis selle 1593. aastal vaid kobamisi vaimulikust muusikast ilmalikku ĂŒle, siis Meder tĂ”stis selle aastal 1700 julgelt etnilise vĂ€hemuse piltliku karakteripildina programmilisse muusikasse. Johann Fischer – Lully metsik Ă”pilane – kasutas seda seevastu tĂ”sise «paatosevormelina».

SĂŒit elas kodanliku ja tudengi-isetegevuse ehedaima zanrina mitte kĂŒll veel standardiseeritud vormis, ent kompositsioonilise ĂŒlevuse nimel oli ta oma «tantsitavusest» juba loobunud. Capriccio heterogeensete, kontrastsete vĂ€ikelĂ”ikude mĂ€ngulise jada arendas meisterlikult vĂ€lja Johann Vierdanck, Mantova viiulivirtuoosi Carlo Farina Ă”pilane. «TĂ”eline» sonaat jĂ€i selle kĂ”rval pigem varju: inventarinimistud nĂ€itavad, et selles osas hinnati teoseid Kesk-Saksamaalt, Dresdenist ja eriti Viinist, ise pandi aga harva «kĂ€si kĂŒlge».

VĂ€hesed sĂ€ilinud pĂ”hjapoolt pĂ€rit sonaadid moodustavad siiski kireva pildi: nĂ€iteks stilistiliselt vĂ€ga erinevad teosed Vincenco Albricilt, kes oli 1652–1654 kuninganna Kristiina kapellmeister ning sidus end temaga pĂ”gusalt ka tolle hilisemas pagenduses, vĂ”i Andreas Kirchoffilt, kes ei varja Schmelzeri mĂ”jutusi. Dietrich Beckeri sonaat neljale viiulile pakub seevastu kĂ”larikast raekoja-eeshalli-muusikat, milles on tehnilist sĂ€ra ja kĂ”lapeenust.

***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"