« Tagasi avalehele / Back to home page EST | ENG
Avaleht Festival Georg Hackenschmidt FA Concerto FA Schola Taiji Artiklid
Festival 2017
Festival 2016
Festival 2015
Festival 2014
Festival 2013
Festival 2012
Festival 2011
Festival 2010
Festival 2009
Festival 2008
Festival 2007
Festival 2006
Festival 2005
Festival 2004
Festival 2003
Festival 2002
Festival 2001
Festival 2000
Ajakava
Esinejad, loengud, kontserdid
Sri Lanka Kultuuri Festival
Festival 1999
Festival 1998
Festival 1997
Festival 1996
Üldist

"Melpomene" - Antiik-Kreeka muusika

Muusika 5. sajandil eKr Ateena symposion’i tarvis rekonstrueerinud ja uuesti loonud:
Conrad Steinmann (aulos ) koos Luiz Alves da Silvaga (laul) ja Massimo Cialfiga (tympanon, kimbala, salpinx )


Tantsud, nomosed ja monoodiad kreeka klassikute lĂŒĂŒrikast
(Bakchylides, Simonides, Pindaros, Terpandros).

VĂ”ib tekkida kĂŒsimus, kuidas jĂ”utakse tĂ€napĂ€eval tahtmiseni esitada nii kaugest ajast pĂ€rinevat muusikat. Nii mĂ”nigi kĂŒsib nĂ”utult, kas selline projekt pole mitte puhas spekulatsioon.

Milles ĂŒldse seisneb sellisele ettevĂ”tmisele jÀÀgitult pĂŒhendumise vĂ”lu? Kus asuvad vĂ”tmed kĂ”lale, rĂŒtmile ja meloodiale, vĂ”i nagu tollal öelda tavatseti, kreekapĂ€raselt vermitud muusikale enimvĂ”imalikuks lĂ€henemiseks? Kui kaugele vĂ”ib projekt, mis ĂŒhendab muusikaarheoloogia ja praksise ajaloolise kujutlusvĂ”imega, lĂ”puks ĂŒldse vĂ€lja jĂ”uda?

On vĂ”imalik koguda hĂ€mmastavalt palju teavet ĂŒhe 5. sajandil eKr toimunud symposion ’i muusikalise poole etendamise vĂ€listest tingimustest, nii et me vĂ”ime ise vĂ€ga erinevaist allikaist vĂ€lja lugeda, mida inimesed tollal kĂŒllap mĂ”tlema ning tundma p i d i d. Mida nad t e g e l i k u l t tundsid, on meie teadmise eest mĂ”istagi varjul. Samas, kas me siis teame, mida isegi juba meie vaarvanemad tundsid?

End teatud ajaloolistest epohhidest ja oma minevikust vĂ”luda ning inspireerida lasta on veidrus, mida ikka aegajalt esile tuleb, olgugi pĂ”hjused selleks iga kord erinevad. NĂŒĂŒd on selgunud, et huvitaval kombel on antiikkreeka mĂ”ju olnud viimastel aastatel kĂ”ige erinevamatele kunsti- ja ka teadusvaldkondadele eriti suur.

Vahelduse ja tĂ€iendusena puhtale muusikateadusele tegelen juba palju aastaid - tihti ja pĂ”hiliselt koos pillimeister Paul J. Reichliniga - selliste “materiaalsete” asjadega nagu puit, instrumentide mÔÔdud ning nende ĂŒlesehituse loogika. LĂ€htudes teadmisest, et iga aja instrumendid on olnud optimaalses vastavuses oma aja muusikute ning muusikaga ja et seega p e a b muusikainstrumendi igal pisimalgi detailil olema mĂ€ngutehniline ning kĂ”lavĂ”imas funktsioon, lasime end alati konkreetsel materjalil suunata. Hoidsime kinni pĂ”himĂ”ttest, et iga samm peab loogiliselt lĂ€htuma eelnevast. See kehtib nii kĂ€sitöö toimimisviisi kui ka kĂŒsimuste tĂ”statamise kohta ĂŒldiselt. Olgu nĂ€iteks jĂ€rgnev: tavaliselt on vĂ€ljaspoolseisja esimene kĂŒsimus, millised heliread ja intervallid kreeka puhkpillil aulosel ikkagi kĂ”lasid. EndastmĂ”istetavalt on see mulle kui aulosemĂ€ngijale siis, kui ma ĂŒkskord mĂ€ngima asun, kĂ”ige tĂ€htsam. Kuid meile on isegi olulisem see, et tegemist on meie jĂ€rkjĂ€rgulise eeltöö loogilise tulemusega. Nii muusika, mida ma endale nĂŒĂŒd ette kujutan, kui ka jĂ€rgmine, samuti loogiline samm pĂ”hineb seega eeskĂ€tt instrumendi meeltega hoomatavail tingimustel. NĂ”ndasamuti tuleb mĂ”ista ka rakendatud mĂ€ngutehnikaid.

Ühelt poolt juhivad meid kĂ”lade, toonide ja meloodiate juurde ĂŒksikud 5. sajandist eKr sĂ€ilinud aulosed, samuti lugematud ja meie arvates vĂ€ga tĂ€psed vaasimaalid. Teiselt poolt jutustab vanakreeka keel meile palju omaenda rĂŒtmikast, sĂ”narĂ”hkude abil ka teatud kindlast (kĂ”ne)meloodiast. Nii on mulle selle “Symposion-programmi” juhatuseks ning ĂŒhtlasi “kreeka” muusika inspiratsiooniks olnud Simonidese, Bakchylidese, Terpandrose ja Aischylose luule ning laulud. Mu kogemused Aischylose Prometheuse-draama muusikaga on andnud mulle ettekujutuse sellest, milline vĂ”is ĂŒldse olla tempo ja aja kĂ€sitlus.

Aeg, tempo, rĂŒtm: pĂ”hiliselt juhib eelkĂ”ige ka vĂ€rsikogum peaaegu iseenesest puhtinstrumentaalsete palade, nomos’te ja tantsude juurde. Hulk löökpille, nagu tympanon, kymbala vĂ”i krotala, toetavad samuti igaĂŒks omal kombel rĂŒtmilist pĂ”himustrit vĂ”i, nagu hilisemal ajal öeldaks, moodust. Vaasidel kujutatud mĂ€ngupoosid ĂŒhenduses veel tĂ€napĂ€evalgi tarvitusel oleva mĂ€ngupraktikaga varasema Suur-Kreeka (LĂ”una-Itaalia) aladel viivad veenvate rĂŒtmilis-kĂ”laliste tulemusteni.

Vahemere-ÀÀrsed lauluvĂ”tted, aastasadu suuliselt ja suuremate muutusteta edasi kandunud vĂ”ivad antiiksete lauljakujutistega kokku langedes vahendada vokaalkĂ”lasid, mis ĂŒhinevad spetsiifiliste aulosehelidega kĂŒtkestavaiks, juba ammuseist aegadest kuulmata monoodiaiks.
***

 Georg Hackenschmidti mĂ€lestusmĂ€rk on saanud ideelahenduse!

***

 Taiji yang stiili treeningud

***

FA Schola esitleb:
CD "Music from the Time of Marco Polo"